Liivi Muuseumis on vaadata kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu, näitusemajas püsinäitused “Kuskil peab alguskokkukõla olema” ning etluskonkurssi ja Liivi luuleauhinda puudutavad väljapanekud.
Alatskivi vallas Rupsi küla Oja talus asub Eesti üks idapoolsemaid isikumuuseume – Liivi Muuseum. Harva on talupere üks põlvkond andnud eesti kultuuriloole nii palju kui vennad Liivid. Vendadest vanim, Joosep, päris talu, mille majandamine võimaldas noorematel vendadel saada kooliharidust. Elias Liiv oli Alatskivi pillikooride ja laulukoori looja. Vennad Jakob ja Juhan Liiv on eesti rahvale enim tuntud. Jakob Liivi parimad loomeaastad möödusid Virumaal – Avispeal ja Väike-Maarjas. Vähesed teavad, et Jakob Liiv oli ka Rakvere linnapea ja teatrihoone ehitamise organiseerija. Pere noorimat, Juhan Liivi, teab kogu Eesti rahvas.
1962. aastal avas kirjandusmuuseum Oja talus nurgatoas, kus viimati elas Juhan Liiv, Juhan ja Jakob Liivi elust ja loomingust memoriaalnäituse ja majaseinale kinnitati mälestustahvel. E. Uibu, Alatskivi kodu-uurija, koostas bukleti “Juhan Liivi memoriaaltuba”. Juhan Liivi nimelises Alatskivi Keskkoolis oli võimalik tutvuda näitusega Juhan Liivi elust ja loomingust ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatidest.
Aastaid idanes Alatskivil mõte rajada Liivide kodukohta muuseum. Teoks sai see alles 1. oktoobril 1988 Eesti Põllumajandusmuuseumi volinike üldkoosoleku otsusega avada filiaal Liivide kodukohas Oja talus. Alates 2002. aastast on Liivi Muuseum Alatskivi valla allasutus.
Koostöös Alatskivi vallavalitsuse ja Juhan Liivi nim Alatskivi Keskkooliga osaleb muuseum Juhan Liivi luuleauhinna väljaandmisel. XXXI laureaadiks kuulutati Triin Soomets luuletusega “Surm ei möödu meist”.
Igal kevadel toimub Liivide ja liiviliku luule etluskonkurss koolinoortele.
Asukoht: Lossi 1, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartumaa, 60201
1885-ndast aastast on Alatskivi südames kõigi pilke püüdnud lumivalge loss oma tornikestega.
Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone projekteeris kohalik mõisnik parun von Nolcken ise. Aegade jooksul on mõisahoonel olnud erinevaid funktsioon...
Vanemuise kontserdimaja valmis 1970. aastal (arhitektid A. Volberg, P. Tarvas, U. Tölpus), maja renoveeriti aastal 1998 (arhitekt A. Kuldkepp). Viimane juurdeehitus valmis 2001. aastal.
Vanemuise kontserdimaja on lisaks armastatud kontserdipai...
Parv – see võib kõlada kahtlaselt, aga suured ja mugavad matkaparved on korraliku mootoriga ning nendel kulgedes jõuab kaugele. Lõputud soomaastikud, vaikselt kulgev jõgi, loodushääled, mis ei jää grammigi alla päris džunglihäälitsustele ning lõpuks so...