Avalehele Vali keel:

Puhkus Eestis - uudised

Prindi

VÕRUMAA - kui siit pilvepiirilt...

28.juuni 2019
Sänna kultuurimõis

Puhkus Eestis soovitus: mida sel aastal Võrumaal külastada.

 

Unustamatud mõisad – taevatee ja veinihurm

 

Rõuge vallas Sänna külas asuva Sänna mõisa (Senna Hof) esmamainimine kajastub Liivimaa maarevisjonis 1638. aastal.

Praegune Sänna kultuurimõis aitab luua ja hoida kultuuri- ja loometegevuseks soodsat keskkonda ning pakub peredele vaba aja tegevusi. Südant sütitavad kunstilised stuudiod, galeriid ja mitmekülgsed eriüritused. Võimalus on tellida ekskursioone, rentida seminariruume, rattaid ja osaleda puutöökoja õpitubades. Rohkelt rõõmu leiavad lapsed, kuna mõisas tegutsevad Leiutajate külakool, Leiutajate merekool ja Leiutajate tsirkusekool.

 

Teenusekeskuses asub raamatukogu, pood, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemise võimalus. Mõisa juurest leiab matkaraja nimega Sänna taevarada, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljard (1 mm = 1000 km või 1 m = 1 mld km). Päike ja neli esimest planeeti paiknevad mõisa vahetus läheduses, järgmised planeedid Pärlijõe orus, Sänna ja Hurda külade vahel. Tule ja sulandu universumisse! Lisainfo:  www.kultuurimois.ee



 

Haanja vallas Ruusmäe külas tutvustab Rogosi Mõisa muuseum külalistele mõisa, seal asunud kooli ja aset leidnud sündmuste ajalugu, tänapäeva, tulevikuplaane, käsitöönurka ja näitusi. Tutvustuse alla kuuluvad muuseumikeldrid, veinikelder, peamaja ja mõisapark.

 

Veinikeldris on säilinud vana, arvatavasti keskaegne veiniseinastik. Esimesed teated Rogosi mõisast pärinevad 1591. aastast, kui omanik oli Poola päritolu vürst Stanislaw Rogosinsky. Sellest tuletatud ka mõisa nimi. Hiljem vahetusid omanikud mitmel korral, kuni mõisa riigistamiseni 1919. aastal. 1930ndatel kolis mõisahoonesse kool. Rogosi mõisas viibides peatub aeg, puhkab hing ja vibreerib positiivne energia! Lisainfo: www.rogosi.ee

 

 

 

Lastega peredele – liiklusmöll ja karujõmmid

 

Urvaste vallas, Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis udjab uhketel tuuridel Liikluslinn, kus ainulaadses siseliikluslinnakus vilguvad valgusfoorid ja säravad suurlinnatuled. Siin õpivad ohutult liiklema, tutvuvad liikluseeskirjadega ja veedavad lõbusalt aega suured ja väikesed. Vuravad nii mitut masti masinad kui ka jalgrattad. Lisaks on võimalik korraldada seminare ja koolitusi. Tegevusi leidub laias valikus igale maitsele nii sees kui väljas.

 

Õhtusööki, majutust ja saunamõnusid pakub Uhtjärve Ürgoru Nõiariik. Meelelahutuseks tümpsub disko. Liikluslinn tervikuna on gruppidele avatud ettetellimisel maist oktoobrini. Liikluslinna tuubimäele saab tulla iga ilmaga. Lustakas Liikluslinnas omandad mänguliselt liikluskultuuri! Lisainfo: www.liikluslinn.ee

 

Rõuge vallas Saru külas Alaveski Loomapargis saab vaadelda loomi looduslikus keskkonnas. Loomapargi elanikkond on mitmekesine, kus elab 90 eri looma, lisaks 28 faasanit.

Talus näitavad ennast külalistele karupreili Mõmsik ja karupoiss Harry, väikesed karupojad, ilvesed, oravad, rebased, hirved ja kõige vanemad asukad – metssead.

 

Pargis püütakse võimalikult looduslähedastes tingimustes näidata eelkõige meie metsade elanikke. Siia tasuks lastega Lõuna-Eestisse sattudes kindlasti sisse põigata. Alaveskis käik ei ole pelgalt loomade vaikne vaatlemine, vaid perenaine või perepoeg käib külalistega kaasas ja räägib iga looma kohta lugu tema päritolust ja eluviisist. Kõik küsimused saavad vastuse.

 

Võrumaa ja Põlvamaa piiril podiseb Eesti üks ägedamaid maid Pokumaa oma kahe osakonnaga (Pokumaa teemapark ja Pokukoda), kus peategelasteks on veidrad pokud. Sellest kummalisest kuningriigist loe pikemalt Põlvamaa peatükis!


Soovitusi matkasellidele – ürgne org ja vaigu lõhn

 

Rõuge vallas Vastse-Roosa külas Haanja-Karula puhkealal lookleb Mõisamõtsa loodusrada (5 km). See Eesti kõige lõunapoolsem matkarada jääb Mõisamõtsa looduskaitsealale.
Auto saab parkida Metsavenna talu parklasse, kust tuleb minna 650 m mäest üles Mehka poole. Rajal on neli huvipunkti, mis tutvustavad Vaidva jõe äärset vahelduvat reljeefi ja erinevaid metsakooslusi. Rajal saab liikuda vaid jalgsi ja see on kohati raskesti läbitav!
 

Võru vallas Haanja looduspargis kulgev vaheldusrikas Kütioru matkarada (9,6 km) algab Kütioru mäesuusakeskuse lähedal olevast parklast ning on varustatud suunaviitadega. Raja maastik on küllaltki järsk ja raske, mistõttu tuleks selle läbimiseks varuda neli-viis tundi.

Teekonnal saab matkaja hea ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtadega, töötava jahuveskiga ja muistse ohverduspaigaga. Loodust ja kultuuripärandit aitavad paremini mõista infotahvlid. Kütioru metsastel nõlvadel kohavad enam kui sajandivanused kuusikud ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Autodele on parkimisvõimalus Kütioru mäesuusakeskuse juures või matkaradade alguspunktis (ruumi kuni 8 autole). Rada on läbitav jalgsi ja jalgrattaga.

 

 

Antsla vallas Karula rahvuspargis põnevust pakkuv Peräjärve metsarada (4 km) viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide: laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate pärandikultuurist ning metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, mille elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud.

 

Huvitav õpperada avab saabujale oma saladused aastaringselt.  Kevadel rõkkab mets linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin. Suvel ja sügisel on mets täis marju ja seeni. Talvel aga jutustavad lume peale jäetud jäljed metsaasukate kohta nii mõndagi. Rada on varustatud infotahvlite, suunaviitade ja värvimärkidega puudel. Peräjärve lõkkekohas ootab tulukese süütamist lahtine lõkkease.
 

 

teksti autor 

Andre Tamm

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: