Me alustame lapsepõlveradadelt, kõnnime kooli- ja eluteed, me otsime kaunist, püsivat ja igavikulist. Teel olles tuleb langetada valikuid, see võib tähendada eksimist ja leidmist, kiirustamist ja tähelepanu. Alati on oluline ka viis ja meelsus, millega oleme teele asunud.
Eestimaa pühakojad on meie esivanemate ja vahel ka meie endi rõõmude ja leinade tunnistajad, selle muutliku ja tuulise maastiku füüsilised ja vaimsed teetähised. Nad tuletavad meile meelde, et me tuleme kusagilt ja läheme kuhugi.
Suurele teelolemisele vastandub ’patos’ – see on väike jalgrada, mis kirjeldab vaimset liikumist sisemusse, isiklike mälestuste ja kujutluste maailma. Nii võivad mõned sammud avatud kirikuuksest altarini, kui sellega kaasneb vaikne palve, kinkida meile kohtumise sellega, kes ütleb: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.“ Jh 14,6
Hea teeline, soovin Sulle varju ja kaitset ja kõige olulisema leidmist!
Eesti Lastekirjanduse Keskus asub muinasjutulises majas Tallinna vanalinnas ja on koduks lasteraamatutele.
Majas on Edgar Valteri galerii, raamatukogu, illustratsioonigaleriid, eesti lastekirjanduse ajalugu tutvustav varakamber ja maja maskoti Nu...
Patarei vangla on Euroopa üks enimohustatud mälestisi ning kommunistliku terrori üks sümboleid. XX sajandi vältel kasutasid Patareid süütute inimeste vangistamiseks nii Nõukogude Liidu kui Saksamaa totalitaarsed režiimid. Hoones on avatud näituseala „Ko...
)
)
)
)
)
