Keiser Peeter I (1672-1725) laiendas Põhjasõja käigus Vene impeeriumi piire, vallutades 1710. aastaks Eesti ala. Uute piirialade kaitsmine muutus nüüd valitseja esmaseks ülesandeks. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas.
Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1714. aastal tulevase Kadrioru lossi maa-alaga koos ka 17. sajandil ehitatud suvemõis, mis oli kuulunud raehärra von Drentelnile. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega ning selle tulemusena koosnes hoone esikust, köögist ja neljast toast. Väike residents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades juba valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku Tallinna 1804. aastal. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ning selle peale teine korrus söögitoaga, mis varem puudus.
Sellest alates on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik.
Tallinlaste hulgas populaarseks vaatamisväärsuseks muutus Peeter I maja 19. sajandi viimasel veerandil, mil maja tutvustanud valvur, olevat külastajaid rõõmustanud ka “tõestisündinud lugude” rääkimisega.
Tallinna Linnamuuseumi hoolde anti hoone 1941.aastal. Peeter I maja püsis väheste muutustega 2004.aastani, mil ehitis põhjalikult renoveeriti. Uuendatud ekspositsiooniga Peeter I maja on külastajatele avatud nüüd ka talveperioodil.
Avatud:
1. maist - 31. augustini
T - P 10.00 - 18.00
E - suletud
1. septembrist - 30. aprillini
K - P 10.00 - 16.00 (piletite müük kuni 15.30)
E, T - suletud
Asukoht: Pärnu mnt. 139e, Kesklinn, Tallinn, Harjumaa, 11317
TULE HÜPPAMA - tule üksi, sõprade või terve perega!
Hüppa nii kuis jaksad ja süda lustib. Hüpata saab seitse päeva nädalas. Hüppamiseks osta kassast batuudikeskuse päevapilet, mis lubab hüpata terve päeva batuudimaastikul ning lisaks ...
Fotomuuseum asub Raekoja taga endises Raevanglas. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate Eesti fotograafia ajaloost 1840-1940.a.
Ekspositsioon algab fotoharulduste - dagerrotüüpide, ambrotüüpide ja ferrotüüpide väljapanekuga.
Lisaks esitatu...
Eesti Loodusmuuseumi külastamiseks tasub varuda aega, sest sisukat vaatamist-uurimist jagub kolmele korrusele!
Muuseumi teisel korrusel saab tutvuda Eesti geoloogiaga. Geoloogia saalis saad uurida Eesti ala geoloogilist ajalugu, mis ulat...