58.362778, 25.600834
GPS: 58° 21' 46" N, 25° 36' 3" E
Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandlastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak valmis näiteks Uno Pohrti masinavabrikus Kantrekülas.
Linnapea August Maramaa on kirjutanud oma Viljandit tutvustavas raamatus: "Ta paistab kaugele üle linna kui pudrunui." 1930. aastatel linna kaunistamise käigus plaaniti torni kiviosa katta metsviinapuu väätidega.
Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks.
Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris paiknev ekspositsioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost.
Esimesed kirjalikud tõendid Abja Mõisa kohta pärinevad 1582 aastast.
Aadliperekond Stackelbergid jäid viimasteks omanikeks enne Eesti Vabariigi sündi ja just nende valitsemise ajal ehitatigi välja praegune mõisa süda. Kerkis kivist häärber, ait, t...
1840-ndail aastatel tekkis Suure-Jaani kandis usuvahetuslik liikumine. Eestlased hakkasid astuma "vene" usku. Suure-Jaani õigeusu kogudus asutati 1847. aastal ja õigeusuliste kalmistu 1911. aastal.
Suure-Jaani õigeusu kirik on 1906-1908 aas...
Asukoht: Linnu 2, Viljandi linn, Viljandimaa, 71020
Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur raekoja kõrval Trepimäe alguses – autor skulptor Aili Vahtrapuu, avati 3. augustil 2007. aastal. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill...
)
)
)
)
)
