Tori kohanime on esmamainitud 1535. aastal. Juba siis oli olemas Tori mõis (Turgell, Torgelhoff, Gut Torgel ehk Turgel), mis oli Pärnu komtuurkonna tähtsaimatest mõisatest.
 
Tori Hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal, eesmärgiga aretada vastupidavat ja vähenõudlikku eesti hobust. Tori hobusetõu aretus sai alguse norfolk-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetmanist (sünd 1886), kellest said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad. Hetmani skelett jõuab Eesti Põllumajandusmuuseumist Tori Hobusekasvandusse 2021 sügisel.
 
Renoveeritud Tori Hobusekasvanduses on tori, eesti ja eesti raskeveo tõugu hobuseid, korraldatakse erinevaid hobuüritusi, treeninguid ning külastusi.

Tori Hobusekasvanduses pakutavad teenused:

• Hobusekasvandust tutvustavad ringkäigud jalgsi, ratsa ja hobuvankril
• Ratsutamine kasvanduses ja maastikul (pikniku võimalus)
• Hobuprogrammid õpilastele
• Ratsutamistreeningud üksikisikutele ja gruppidele maneežis ja välialal
• Hobuboksi rent jm.

 
2021. aastal tähistab Tori Hobusekasvandus oma 165. aastapäeva. 27. augustil avatakse muuseum ja näitus, toimub pidulik konverents. 28. augustil on kasvanduses ja Toris suur aastapäevapidu.

Avatud: E-P 10-17

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid
28. augustil 2017 asutati Maaeluministeeriumi poolt Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid, eesmärgiga Eesti põllumajanduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning
Eesti põllumajandusajaloo ja kultuuripärandi seisukohast märgilise tähtsusega Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse säilitamine.