Avalehele Vali keel:

Ettevõtte otsing

Märksõna:
Piirkond:
Valdkond:

Kärkna kloostri varemetepark

Prindi
Valdkond Ajaloolised vaatamisväärsused, Ajaloolised vaatamisväärsused, Varemed
Asukoht
Kärkna küla, Tartu vald, Tartumaa
Koordinaadid 58.462494, 26.652084
GPS: 58° 27' 45" N, 26° 39' 8" E

Kärkna kloostri varemetepark on tähistatud, seal on parkla ning lõkke- ja piknikukoht, mida hooldab Tartu vald.

Kärkna klooster (Arh.) on vanemais ürikuis (1234) kirjas Valkana, Valkena ja Falkenau nime all. Rahvasuus hiljem tuntud Muuge kloostrina oli ta tsistertslaste mungaordu suuremaid keskusi Liivimaal. Klooster asus Emajõest 0,5 km kaugusel Amme jõe suudmealal (praeguses Lammiku külas) ning täitis Emajõe veetee ja Tartu kaitse ülesandeid. Kloostri rajas esimene Tartu piiskop Herman I, kes siin pimedana veetis oma vanaduspäevad ning on siia ka maetud.

Klooster asus Emajõest 0,5 km kaugusel Amme jõe suudmealal (praeguses Lammiku külas) ning täitis Emajõe veetee ja kaitse ülesandeid. Kloostri rajas 13. sajandi teisel veerandil Tartu esimene piiskop Herman I, kes siin pimedana veetis oma vanaduspäevad ning on siia ka maetud.
1234. a. pihkvalased purustasid kloostri. Järgmistel sajanditel ehitati klooster konvenditaoliseks vesilinnuseks, mida ümbritses tornidega kindlustatud nelinurkne müür. Klooster hävis Liivi sõjas 1558. a., säilinud on alusmüüride varemed. 1888. a. tegi Kärknas väljakaevamisi R. Guleke.


Viis aastat kestnud ehitamise järel 1233. aastal tegevust alustanud kloostri purustasid 1234. aastal Novgorodi-Suzdali väed. Siit alates ehitati pikkade aastakümnete jooksul klooster konvendihoonetaoliseks kindluskloostriks, suureks vesilinnuseks (Eesti suurim), mida ümbritses tornidega kindlustatud nelinurkne ringmüür ja veega täidetud sügav vallikraav. Müüri nurkades olid tulirelvatorn, kabel ja majandusruumid. Õue keskel asusid pikk ühelööviline kirik ja selle all kahelööviline krüpt (suurim Eestis), siseõu ristikäiguga, ilmalike vendade ja vaimulike eluruumid. Krüptis paiknesid kõrvalaltarid ja matusepaigad. Peale esimese Tartu piiskopi olevat krüpti maetud ka üks Taani kuninga tütar (1500 a.). Läänetiivas oli kindlustatud peavärav tõstesillaga. Kloostri rajamine ja kindlustussüsteemi täiendamine kestis pidevalt kuni 15. sajandini. Edelas oli vallikraavil vesiveski, idaküljel vallikraavi taga läbivoolava veega kalakasvatustiigid (praegu kinnikasvanud). Vallikraavi taga loodekaarel asus käsitööliste alevik.

Kloostri suured maavaldused paiknesid Puurmani, Maramaa, Vorbuse, Ulila ja Sangaste ümbruses. Tal oli maid ka väljaspool Tartu piiskopkonda (Järvas, Harjus, Virus) ja maja Tallinnas, samuti mitu panditud mõisat. Muuge kloostril oli suur mõjuvõim, eriti Tartu piiskopkonnas.

Plaanilt laagerkastelli meenutav Kärkna kindlusklooster oli Padise kõrval tugevaim Eestis. Liivi sõja algul 1558. a. augustis purustasid Vene väed kloostri, hävis ka arhiiv. Endisest võimsast kloostrist on säilinud vaid alusmüüride varemed ja vesiveski (Arh.), mis töötas veel hiljuti. Esimese usaldatavama ülevaate rajatisest ja plaani koostas Tartu ülikooli arhitekt R. Guleke (1888), meie päevil on seda täpsustanud Tartu kodu-uurija Uno Hermann. Endise sünge mungakloostri õu on korrastatuna kujunenud ümbruskonna rahva peopaigaks ja Tartu noorte kutsealuste iga-aastaseks laagripaigaks.

Emajõge on Muuge kohal süvendatud. Jõesäng on seal kärestikuline, mistõttu suvel madala veeseisu puhul on laevasõit takistatud.

Broneeri või küsi lisainformatsiooni

Nimi *
Telefon
E-post
Broneering või päringu sisu.
Lisage ka inimeste arv ja ajavahemik. *
Selleks, et saaksime Teiega ühendust võtta, lisage telefoni number ja e-posti aadress!

Vaata lisaks

Asukoht: Lossi 10, Alatskivi vald, Tartumaa, 60201
Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema läest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal...
Valdkond: Turismiobjektid
Asukoht: Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa, 60501
Jääaja Keskus on unikaalne ning omanäoline turismiobjekt  – keskkonnaharidus- ja külastuskeskus, milles on populaarteaduslik jääaja mõtestamine ühendatud meelelahutusega.   Enam kui 2200 ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal pakutakse...
Asukoht: Raekoja plats, Tartu linn, Tartumaa
Tartu Raekoja plats on klassitsitliku hoonestusega trapetsikujuline linna keskväljak. 1998. aastast ehib Raekoja platsi purskkaev suudlevate tudengitega.   Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi mu...

Otsi Eesti kaardilt

Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
Eesti kaart

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: