57.967941, 27.212227
GPS: 57° 58' 5" N, 27° 12' 44" E
Eesti pikim jõgi Võhandu (Voo) paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Jõe kogupikkus ulatub koguni 162 kilomeetrini.
Võhandu maastikukaitseala hõlmab jõge Leevi veskipaisust Reo maanteesillani (kokku 12 km). Kaitseala alguses on Võhandu jõe vool väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale.
Kaitseala keskosa võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt, mida vanarahvas nimetab müürideks, 38-st liivakivipaljandist on suuremad ja maalilisemad Põdramüür, Viira veskimüür, Sõjatare, Kalmate müür ja kõige kõrgem Tsirgu müür (17,1 m).
Paljudest allikatest omapärasem on Märaläte: vesi voolab liivakivikaljust välja 1,25 ja 1,4 m kõrguselt kahe joana.
Võhandu jõe ürgorg pakub külastajatele palju huvitavaid, kauaks meeldejäävaid elamusi. Kanuumatkajale on Võhandu jõgi ekstreemne oma kiirevoolulisusega ja kärestikuliste kohtadega (vanad veskid). See jõgi ei ole päris algajale.
Taevaskojad on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi, mis meelitavad Ahja jõe äärde loodusesõpru nii lähedalt kui kaugelt. Taevaskodade loodusparki minnes jõuab matkaja kõigepealt Saessaare jõetammi ja hüdroelektrijaama juurde. Suvel on võimalus mööda j...
Asukoht: Kiidjärve küla, Vastse-Kuuste vald, Põlvamaa, 63604
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Ahja jõe keskjooksul, Koorvere ja Valgesoo veski vahel. Selle ala pikkuseks on 18 kilomeetrit.
Maastikukaitseala (1101 ha) asutati 1957. aastal Ahja jõe keskjooksul asuvate devoni liivakivipaljandite, mit...
Asukoht: Tartu maantee 21, Ahja vald, Põlvamaa, 63710
2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas Ahja mõisas puusepa Jüri Mihkelsoni peres. Ahjal möödusid poisikese esimesed eluaastad. Kõige rohkem on Tuglas oma lapsepõlvemälestusi jäädvustanud raamatus Väike Illimar .&...
)
)
)
)
)
)
)
)
