Artiklid

Ajalugu

„See ei ole Eesti – seda nüüd kohe kindlasti; see ei ole Venemaa – puudub igasugune korralagedus; ega Prantsusmaa, kuigi meenutustes kõlab prantsuse keel õigepalju kordi; ega Inglismaa, kuigi sarnaneb temaga sama palju kui mistahes muuga. Mis see siis on? Kus sa oled? Ilusal, armastusväärsel, ainukordsel Joal, siin asub looduse aed, kõikide rahvaste pot pourri, kõikide maitsete kvintessents; siin võivad tunda end õnnelikuna, igaüks omal moel, nii õukondlane kui moehuviline, poeet või kunstnik, nii mõistliku jutu kui mõistujutu rääkija.“
Nii kirjutas 19.sajandi keskel tuntud inglise kirjanik Elisabeth Rigby Keila-Joa lossist.

Esimene mõis rajati Keila-Joale juba 17. sajandi alguses. Järgneva 200 aasta jooksul käis mõis käest kätte. Olukord muutus, kui 1827.a. sai mõisa omanikuks Alexander von Benckendor .

Batlisaksa päritolu krahv Benckendorff jõudis olla kolme tsaari (Paul I, Aleksander I ja Nikolai I) teenistuses. Tema suurepärane sõjaväelasekarjäär kulmineerus kindrali auastme ning Riiginõukogu ja ministrite komitee liikme kohaga. Abielust Jelizaveta Bibikovaga sündis 3 last – Anna, Maria ja Sophia. Maria abiellus keiserliku õukonna õuemeistri Grigori Petrovits Volkonskiga ning temast sai Keila-Joa mõisa pärija.

Alexander on Benckendorff ostis mõisa eelkõige selle suurepärase asukoha tõttu – sügavas orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kohisev kosk, kõrged kaldad, millelt avanevad maalilised vaated ümbritsevale loodusele.
Elisabeth Rigby, kes külastas Keila-Joad mitmel korral kirjutab “ Midagi on Joa õhus, mis kõigele elusolevale tema pinnal ilu annab. Tänu küngaste asendile ja mere lähedusele, saabub kevad siia varem ja sügis hiljem ning kogu taimkattel on hoopis meeldivam nägu.”

Selleks, et imekauni maastiku omapära võimalikult hästi ära kasutada, otsustati rajada uued hooned. 1833.a. valmis Keila-Joa mõisakompleks oma praegusel kujul. Projekt telliti arhitekt Andrei Stackenschneiderilt, kellest hiljem sai tolleagse tsaaririigi kuulsaimaid arhitekte ja historitsistliku stiili rajaja Venemaal. A. Stackenschneider osales muuhulgas Iisaku katedraali rajamisel.

Keila-Joa lossi neogooti stiilis peahoone pidi meenutama keskaegset rüütlipesa. Samasugust joont järgisid ka kõrvalhooned. Koos lossi ehitusega alustati ka pargi rajamist. Äärmiselt mitmekesise reljeefiga park laiub 80 hektaril.

Keila-Joa lossi kuulsad külalised
Parki ehitati ka mitu silda, millest kaunimat nimetas  krahviperekond Lvovi sillaks. Silla kavandas teedeinseneriks õppinud Aleksei Lvov, Alexander von Benckendorfi tiibadjudant, kellest hiljem sai tuntud helilooja ning Vene tsaaririigi hümni „Jumal, keisrit kaitse sa !“ viisi autor.

27. mail 1883. a. toimus lossi pidulik avamine, mille puhuks sõitis kohale ka tsaar Nikolai I isiklikult. Samal õhtul esitas Lvov esmakordselt ka tulevast hümni. Legendi järgi viskas Lvov loo lõppedes viiulipoogna sillalt vette. Silla kohta olevat tsaar Nikolai I öelnud, et näib, nagu oleks Lvov oma viiulipoogna üle jõe heitnud.
Lisaks tsaariperekonnale külastasid lossi Peterburi kõrgseltskonda kuuluvad vürstid, kindralid ja ministrid, valitud kontingendi hulka kuulunud tuntud poliitikaja riigitegelased. Siin on laulnud XIX sajandi esimese poole üks kuulsamaid lauljaid, saksa sopran Henriette Sontag jpt. Keila-Joa lossis korraldati sageli kontserte ja pidulikke koosviibimisi, mida nautisid kuulsad külalised kogu Euroopast.

Teenused praegu ja lähitulevikus
Praegusel ajal on loss eraomanduses. Kompleksi rekonstrueerimine viiakse läbi mitmes etapis ning vastavalt sellele lisandub erinevaid teenuseid.
Alates 2014. aasta maikuust on avatud lossi muuseum, kus soovi korral on võimalus ennast pildistada ajastutruus riietuses. Gruppidele pakume erineva pikkusega ekskursioone ning kohvi- või veinipausi. Suurematele gruppidele on võimalus tellida ka toitlustust.

Peahoone, mis valmib 2014. aasta hooaja alguseks, esimesele korrusele on kavandatud restoran, salong ja muusikasaal ning teisele 5 sviiti. Peahoone saalid sobivad ideaalselt pidulike sündmuste korraldamiseks. Kui otsite luksuslikku interjööri sellise piduliku sündmuse jaoks, nagu pulmad, siis Keila-Joa loss on just see, mida vajate. Kaks saali, millest üks on mõeldud toitlustamiseks ning teine sisustatud salongiks, kust pääseb terrassile, annavad võimaluse erinevateks lahendusteks.
Peahoone tähelepanuväärseim ruum on sammaste saal („kolonnaja“), mida nii lossi hiilgeaegadel kui ka praegu kasutatakse muusikasaalina. Tähelepanuväärseks teeb ruumi asjaolu, et tsaar Nikolai I-le meeldisid sambad niivõrd, et ta tellis samasugused oma Peterhofi suveresidentsi.

Keila-Joa loss asub Tallinnast kesklinnast vaid 30 km kaugusel. Teele jääb Põhja-Eesti mõjusaimaid loodusobjekte- 31 m kõrgune Türisalu pank. Piirkonnas leidub veel hulgaliselt vaatamisväärsusi – Vasalemma loss, Padise klooster jpm.
Kutsume teid osa saama meie suurepärasest ajaloo-, loodus- ja kultuuripärandist!

Mida pakume
• Ekskursioonid gruppidele
• Muuseum
• Seminarid
• Pidulikud sündmused

Keila-Joa loss
Keila-Joa alevik,

Keila vald, Harjumaa
www.schlossfall.com
info@schlossfall.com

+372 5628 8287