Viljandimaa meelitab turiste maalilise maastiku ja mitmekesise kultuuripärandiga. Külalisi ootab siin lõõgastav puhkus kaunis looduses ja kultuuriküllases atmosfääris. Siin on palju põnevaid vaatamisväärsusi: alates Olustvere mõisast maakonna põhjaosas kuni Teringi sooni lõunapoolseimas vallas ja Soomaa avarustest läänes kuni Võrtsjärveni idas. Keset kõiki neid kauneid paiku asub Viljandi linn.
XIX sajandi teisel poolel oli Viljandimaa üks Eesti jõukamaid piirkondi. Linakasvatamine aitas siin kiiresti edendada talude arengut ja seetõttu sai mulkidest pärast talude päriseksostmist teistest rikkam rahvas. Praeguse Viljandimaa ja
endisaegse Mulgimaa territoorium ei lange küll täielikult kokku, kuid sellised mulgi peremeeste iseloomujooned nagu visadus ja püüd jõukuse poole valitsevad siinse rahva seas tänini. Just Viljandimaal on eesti rahvusliku liikumise juured. Siin sündis ka üks eesti rahvusliku ärkamise peamine ideoloog Carl Robert Jakobson, ajalehe Sakala asutaja.
Võrtsjärve ja selle ümbruse ilu on siia läbi aegade meelitanud aktiivse puhkuse ning mõnusa vaba aja veetmise huvilisi. Suur purjepaat Paula ja Jõesuu turismitalu ootavad Sind! Olustvere mõisakompleksi külalised saavad omandada käsitööoskusi keraamika-, klaasi-, ketrus-, käsitöö-, lina- ja lapikojas ning sepi- ja leivakojas. Tallis on avatud puutöömeistri Voldemar Luhti püsinäitus, kus võib näha puust nikerdatud hobuseid ja inimesi mitmesugustes töödes ning tegevustes. Lõuna-Viljandimaal ootavad külalisi Karksi linnamägi, ürgorg ja viltuse kellatorniga Peetri kirik.
Hansalinn Viljandi rajati sajandeid tagasi kauni järve ääres asuvale künkale. Ordulinnuse varemeteni jõudmiseks tuleb ületada enam kui 50 meetri pikkune rippsild. Viljandis on palju põnevaid vaatamisväärsusi: vana veetorn, suured
betoonist maasikad ja pillipark. Heimtali külas oled oodatud koduloomuuseumi, kuhu tekstiilikunstnik Anu Raua eestvõtmisel on kogutud palju traditsioonilise käsitöö näiteid ja vanu tarbeesemeid. Samuti on siin taastatud eelmise sajandi algusele tüüpilise kooli klassiruum. Lähedal asuvas mõisakompleksis tasub üle vaadata klassitsistlikus stiilis peahoone, endisest hobusetallist ehitatud spordihoone ja viinaköök.
vaatamisväärsused:
1. Võrtsjärvon Eesti suurim sisejärv, mis pakub puhkamiseks lõputult võimalusi. Turiste ootavad külalislahked kohalikud elanikud, kes on alati valmis näitama järve ja selle ümbrust. Just siin saad maitsta parimaid kalaroogi.
Tel:+372 529 8561, www.vortsjarv.ee.
2. Olustvere mõisakompleksimajandushoones on väljas mitu püsinäitust: Voldemar Luhti puuhobuste kollektsioon ja antiikmööbli kollektsionääri Leonhard Martin Vene mööblikogu. Mõisal on rikkaliku taimestikuga park, siin töötab ka sepikoda. Praegu tegutsevad Olustvere mõisas turismikeskus ja lasteaed.
Tel: +372 437 4280, www.olustveremois.ee.
3. Heimtali koduloomuuseum asub vanas kihelkonnakooli hoones, mis on ehitatud maakividest 1864. aastal. Külalised saavad tutvuda rahvusliku käsitöö suurepäraste näidistega ning vanade majapidamisriistade ja klassiruumi sajanditaguse sisustusega. Siin asub ka Eesti suurim sporthobuste kasvatamise ja aretamise keskus (ratsasõit, hobusetallide külastus, hobumatkad, laagrid). Peale selle saab uudistada 1832. aastal ehitatud Heimtali viinakööki.
Tel: +372 439 8126.
4. Parika raba on enamjaolt väikesi mände täis kasvanud soo, mis on tekkinud pärast jääaega. Arvatakse, et selle raba vanus on umbes 9000 aastat. Turistidele on rappa rajatud laudtee, mis viib läbi metsa järve äärde, kuhu on paigaldatud ka vaatetorn.
5. Viljandi linnuse varemed. Keskajal ehitatud ordulinnus oli algselt puidust. XIII sajandil valitses siin Mõõgavendade ordu komtuur, kompleksi kuulunud pealinnus oli üks Liivimaa suuremaid. Arvukate sõdade ajal sai loss kõvasti kannatada ja praegu on sellest säilinud vaid varemed. Suvel toimuvad siin mitmesugused sündmused, nagu teater Ugala vabaõhuetendused ja kuulus Viljandi pärimusmuusika festival.
6. Soomaa rahvuspark asutati 1993. aastal, et kaitsta soosid, lamminiite ja metsasid. Mitmekesine loodus, ebatavalised rippsillad, ühepuulootsikute kultuur ja viis aastaaega on Soomaa muutnud populaarseks nii loodussõprade kui ka nende inimeste hulgas, kes tahavad veeta lihtsalt toreda nädalavahetuse. Rahvuspargi turismikeskus asub Kõrtsi-Tõramaal. www.soomaa.ee.
7. Halliste kirik on taastatud kohalike elanike algatusel ja jõul. Algne hoone ehitati arvatavasti XV sajandi teisel poolel. Tänu oma ebatavalisele mustale laele ja kuulsa eesti kunstniku Jüri Arraku altarimaalile „Kristus” on Halliste Püha Anna kirik Eesti üks ilusamaid ning huvitavamaid pühakodasid.
8. Karksi muinasasula ja lossivaremedon üks Viljandimaa silmapaistvamaid ning kuulsamaid kohti. Enne ristirüütlite tulekut paiknes siin eestlaste linnus. Ordulinnust hakati ehitama XIII sajandi teisel poolel, kivist hooned pärinevad XIV ja XV sajandist. 1770. aastatel püstitati lossivaremete kõrvale barokkstiilis Peetri kirik. Kiriku lähistel asub feldmarssal von Lieveni matusekabel.
Huvitavaid fakte
Viljandi maadleja Martin Klein tõi Eestisse 1912. aastal esimese olümpiamedali. Ta võitis Stockholmi olümpiamängudel hõbeda. Poolfinaalis alistas Klein Vene impeeriumi esindades soomlase Alfred Asikaineni. See võitlus on läinud ajalukku kui olümpiamängude kõige pikem maadlusmatš: see kestis 11 tundi ja 48 minutit. Viljandisse on püstitatud ka Kleini ausammas.
Üks Eesti kultuurielu suuremaid sündmusi on iga-aastane Viljandi pärimusmuusika festival, mis toob kokku esinejaid ja külalisi kogu maailmast.
Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442.
Pealinn: Viljandi Linnad: Viljandi, Mõisaküla, Võhma, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Suure-Jaani Pindala: 3422 km² Rahvaarv: 55 275
)
)
