Valga maakond pakub oma maalilise kuppelmaastiku ja rohkem kui 200 järvega reisimiseks ning puhkamiseks suurepäraseid võimalusi.
Maakonna keskus Valga moodustab koos Läti linna Valkaga omamoodi kaksiklinna, mida läbib riigipiir. Vanal Liivimaal elas linn ühte elu. Kui aga moodustati eraldi Eesti ja Läti riik, tekkis vaidlus, kellele linn peaks kuuluma. Selle küsimuse lahendas 1920. aastal Inglise kolonel Tallens, keda olevat võõrustanud ühe nädala eestlased ja teise lätlased. Pärast mõlema lahket vastuvõttu ei söandanud ta määrata linna ühele ega teisele osapoolele, vaid osutanud käes oleva mõõgaga kaardile ning jaganud nii linna kaheks osaks. Seetõttu jookseb piir kahe riigi vahel sõna otseses mõttes mööda üht kesklinna tänavat. Karula ja Taheva vald, vana Võrumaa osad, paistavad silma mitmekesise looduse ning tugevate ajaloo- ja kultuuritavadega. Siin on säilinud sajandivanused talud ning siin antakse suusõnaliselt edasi muinaslugusid ja legende. Mõnes kohas kõneldakse võru keelt. Teatakse, kus on maa-alused kalmistud ja pühad kivid ning hoitakse elus vanu tavasid. Siin asub Karula rahvuspark. Taheva looduskaitseala, kus voolab Koiva jõgi, on tõeline vaatamisväärsus oma majesteetlike tammesalude, 150-aastaste mändide ja puisniitudega. Just Koiva jõe ääres filmiti omal ajal eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia” loodusvõtted. Otepää linna nimetatakse Eesti talvepealinnaks, kuid siin saad aktiivselt puhata aasta ringi. Otepää on sajandeid mänginud olulist rolli, sest siin asus võimas ordulinnus. Praeguseks on sellest alles ainult varemed. Otepää Maarja kirikus
pühitses Eesti Üliõpilaste Selts 1884. aastal sinimustvalge lipu. Aastal 1918 sai trikoloor Eesti riigi lipuks. 1992. aastal püstitati Otepääle energiasammas, mis sümboliseerib seda, et inimene on osa loodusest. See sammas tuletab
meile meelde, et loodusest ei tohi eemalduda, vaid maaga tuleb hoida sidet. Energiasamba ja pinkide koht leiti sensitiivide abiga. Otepää ümbruses on mitmekesine maastik, kus asuvad ka maakonna kõrgeimad kohad: Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m) ja Harimägi (212 m). Kõige ilusam järv on Pühajärv, mis on olnud paljude luuletajate inspiratsiooniallikas.
Valgamaa loodus pakub suurepäraseid võimalusi puhkamiseks, matkamiseks ja sportimiseks nii suvel kui ka talvel.
Tule meile Valgamaale külla!
Vaatamisväärsused:
1. Hellenurme mõisakompleks paikneb kauni järve kaldal, Otepääst 14 kilomeetrit Elva poole. Vesiveski lahke perenaine näitab ning tutvustab külalistele jahu- ja tangutootmise seadmeid, mis on valmistatud peamiselt 1930. aastatel. Siin saab jälgida veskitööd ja maitsta värskelt küpsetatud kakku.
Tel: +372 520 5142.
2. Otepää energiasammas asub paigas, kus sensitiivid on tuvastanud positiivse energiavälja. Arvatakse, et selle nähtuse põhjuseks on siin kasvavad põlispuud. Tule ja ammuta elujõudu!
3. Tehvandi spordikeskus avati 1978. aastal Nõukogude olümpiameeskonna talvise ettevalmistuskeskusena. Kompleksi kuuluvad peahoone, suusastaadion, suusatrass, K90 suusahüppetorn, lasketiir ning rullsuusa- ja jooksutrass. Võid minna ka talispordimuuseumi ja seiklusparki.
Tel: +372 766 9500, www.tehvandi.ee.
4. Pühajärv on üks Eesti ilusamaid järvi. Selle kaldal on palju allikaid, millest kõige kuulsamat, Poslovitsa talu rannakäärus asuvat lätet nimetatakse Armuallikaks. Legendi järgi tuleb jaaniööl ammutada Armuallikast vett hõbepeekriga ja juua see anum siis põhjani: sel juhul leiad suure armastuse, mis kestab kogu elu.
5. Barclay de Tolly mausoleum. Michael Andreas Barclay de Tolly oli XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi alguses üks silmapaistvamaid väejuhte, kes võitles Vene armees Napoleoni vägede vastu ning sai sõjaministriks. Tema kodu oli Valgamaal Jõgevestes. Sinna paika püstitatud mausoleumis asuvad pereliikmete sarkofaagid puutumatult tänini.
Tel: +372 513 9065.
6. Sangaste losskuulus krahv Bergile, kes oli tuntud rukkiaretaja. Hoone ehitamisel on jäljendatud Windsori lossi arhitektuuri. Suurt huvi tuntakse lossi pargi vastu, kus on kaunid tiigid ja haruldased puuliigid. Turiste paelub ka treppidealuse võlvistiku kajaefekt.
Tel: +372 767 9300, www.sangasteloss.ee.
7. Helme ordulinnuse varemed. Tõenäoliselt ehitati linnus XIV sajandi alguses. Tänini on säilinud kõrgete akendega linnusemüürid. Orus mäejalamil vuliseb Arstiallikas, mille vesi pidavat ravima seitset tõbe.
Huvitavaid fakte
Valgamaalt on leitud mitu mammutiskeleti osa, samuti ürgpiisoni ja karvase ninasarviku luid. Osa neist leidudest on välja pandud Valga muuseumis.
Valga maakonnas asuvast Hargla kabelist avastati hiljuti üheksa inimkeha jäänused, mis olid loomulikul teel mumifitseerunud. Tegu oli seitsmest täiskasvanust ja kahest väikelapsest koosneva mõisaperega.
Esimene eestlasest linnapea oli Johannes Märtson (1868–1935), kes juhtis Valga linna aastail 1902–1917.
Valga Turismiinfokeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699.
Pealinn: Valga Linnad: Valga, Tõrva, Otepää Pindala: 2044 km² Rahvaarv: 33 889
)
)
