Tartumaa rõõmustab inimesi, kes armastavad loodust ja kultuurisündmusi. Siin on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida võib: Peipsi ranniku soostunud madalikud ja Võrtsjärve nõod, Otepää kõrgustik ning Kagu-Eestilavamaa tasandikud ja ürgorud. Tartumaal on ka umbes 1500 sood, mis hõlmavad maakonna pindalast ligi veerandi.
Mändide linnast Elvast kulgevad matkarajad kaunitesse metsadesse ja peegelsiledate järvesilmade äärde. Nii Alam-Pedja kui ka Emajõe-Suursoo looduskaitsealal saab imetleda looduse hingestatud ilu igal aastaajal. Kellele meeldib puhkus veekogul, võib sõita Koidula nime kandva praamiga Piirissaarele, kus elavad vanausulised, või seilata suure purjepaadiga Võrtsjärvel või lodjaga Emajõel.
Piki Peipsi järve kallast kulgeb nn Sibulatee. See uus mugav võimalus lubab tutvuda piirkonna kolme eripalgelise kultuuriga: eesti talupoegade, saksa mõisnike ja vene vanausuliste omaga. Esimesed vanausulised asusid Eestisse elama juba XVII sajandi lõpus ning nad on praeguseni säilitanud oma identiteedi ja elulaadi. Lähemalt saab vanausuliste kultuuriga tutvuda kas Varnja või Kolkja koduloomuuseumis või siis jalutades Peipsiääre tüüpilistes tänavkülades: siin on võimalik oma silmaga uudistada kohalike sibula- ja kartulikasvatajate elu.
Baltisakslaste arhitektuuriga tutvumiseks soovitame minna Alatskivi lossi, samuti tasub läbi astuda eesti kirjaniku JuhanLiivi muuseumist. Kindlasti käi ära ka Tõraveres, kus asub observatoorium. Siin leidub tegevust nii suurtele kui ka väikestele astronoomiahuvilistele. Observatooriumis on 1,5-meetrise läbimõõduga teleskoop ja virtuaalne planetaarium.
Tere tulemast Tartumaale!
Vaatamisväärsused:
1. Alatskivi lossirajas XIX sajandi teisel poolel Arved Georg von Nolcken tol ajal moes olnud Šotimaa parunimõisate eeskujul. Loss rõõmustab silma tervikliku arhitektuurilise ja maastikulise ansambliga. Seda peetakse üheks Baltimaade kaunimaks uusgooti stiilis hooneks. Suvel toimuvad siin Alatskivi lossi päevad. Lossi keldris on avatud mõisateenijate vahakujude muuseum, kostüümiladu ja töötoad.
Tel: +372 528 6598, www.alatskiviloss.ee.
2. Alam-Pedja kaitsealahõlmab suurt soode, metsade ja luhtadega kaetud ala. Kevaditi on sellele territooriumile iseloomulikud üleujutused. Siin võib kohata kotkaid, põtru, metssigu ja isegi hunte. Turistidele on loodud matkarajad
ja puhkekohad. Tel +372 676 7999.
3. Elva puhkealal kulgevad matkarajad mööda künklikku maastikku. Siin saad nautida kaunist loodust ja tutvuda eesti rahva vanade traditsioonidega. Täpsemat teavet siinse turismipiirkonna kohta saad Elvas asuvast matkakeskusest.
Tel. +372 733 0132, matkakeskus.elva.ee.
4. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim jõesuudmes asuv soo, siit voolavad läbi Emajõgi ja tema lisajõed. Siinsed järved köidavad huvitava loomastikuga. Suurimad järved on Koosa, Kalli ja Leegu. Kui soovid nautida looduse ilu, võid minna Kavastu külas asuvasse Emajõe-Suursoo looduskeskusesse. Emajõel korraldavad matku paljud turismiettevõtted.
Tel: +372 676 7999.
5. Peipsiveere vanausuliste külad. Kitsal maaribal Peipsi järve ääres elavad vanausulised, kes saabusid siia XVIIsajandil, põgenedes tsaari repressioonide eest. Nad on siiani säilitanud oma vanad tavad ja arhailise eluviisi.
Muuseum ja palvela on olemas nii Varnjas kui ka Kolkjas. Kolkja kala-sibularestoranis saad nautida kohalikku kööki.
Kolkja muuseumi tel: +372 745 3431, Varnja muuseumi tel: +372 5669 5262.
6. Eesti lennundusmuuseum tegutseb alates aastast 2002 ja ta on saanud alguse erakogust. Muuseumi välialal võib näha 17 lennukit ja kolme helikopterit. Enamik neist on saadud kingituseks Poolast, Rootsist ja Ukrainast.
Tel: +372 502 6712, www.lennundusmuuseum.ee.
7. Mehikoorma tuletornon oma 15 meetriga Peipsiääre kõrgeim tuletorn. See on ehitatud 1938. aastal monoliitbetoonist. Majakast avaneb kaunis vaade lähikonna küladele, liivarannale ja järvepeeglile.
Huvitavaid fakte
Tartu maakonnas asub Eesti kõige suurema asustustihedusega linn: Tartus elab 2622,3 inimest km2 kohta.
Tartu maakonna elanike hulgas on Eesti kõige suurem üliõpilaste (rohkem kui kolmandik kogu Eesti tudengitest) ja teadlaste kontsentratsioon.
Tartu maakonnas asub Eesti ainus üleni laevatatav jõgi: see on Emajõgi, mille pikkus on 100 kilomeetrit.
Tartumaal on kõige vähem metsi: need hõlmavad alla 36 protsendi kogu maakonna pindalast. Aga just nimelt Tartu maakonnas kasvavad Eesti kõrgeimad puud: harilik kuusk (45 m), harilik mänd (44 m) ja riigi kõige kõrgem arukask (36 m).
Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111.
Pealinn: Tartu Linnad: Tartu, Elva, Kallaste Pindala: 2993 km² Rahvaarv: 150 535
)
)
