Jõgevamaa mitmekesine maastik ulatub Mandri-Eesti keskpunktist kuni Peipsi järveni. Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub ka põlislaasi. Maakonna uhkus on kaunite järvesilmadega Vooremaa, sealne jääajal tekkinud voorestik on üks Euroopa omalaadsemaid pinnavorme. Saadjärv on üks Eesti kaunimaid, tuntumaid ja teaduslikust seisukohast huvitavamaid järvi, mille kaldal leidub suurepäraseid kohti suplemiseks ning telkimiseks. Raigastvere järvel on parimad tingimused sõudespordi harrastamiseks. Kaiavere järv sobib oma rikkaliku kohapopulatsiooniga hästi kalapüügiks. Soitsjärv on tuntud lindude pesitsemiskohana. Maakonna idapiiriks on 30 km pikkuses Peipsi järv (suuruselt neljas järv Euroopas), mille kaldal leidub kohti nii supluseks, kalapüügiks kui ka pikniku pidamiseks.
Maakonna rannaäärsetes külades elavad vene vanausulised, kes on läbi sajandite praeguseni suutnud säilitada paljud oma usu ja eluviisiga seotud tavad.
Jõgeva lähedal asub Palamuse kool, kus toimusid sündmused, mida on kirjeldatud Oskar Lutsu jutustuses „Kevade”. Põltsamaal kirjutas aga noor Eduard Bornhöhe oma kuulsaima teose, ajaloolise jutustuse „Tasuja”. Linnal endal on pikk ja sündmusterohke ajalugu. Põltsamaa sai alguse XIII sajandi lõpul ehitatud ordulossist. XVIII sajandil sai linnast Eesti suurim tootmiskeskus. Siin valmistati tärklist, peegleid ja portselani ning pargiti nahka. Tänapäeval on see hubane, rohelusse uppunud linnake tuntud eelkõige tehase poolest, kus toodetakse suures koguses köögi- ja puuviljakonserve ning töödeldakse piima ja kartuleid. Nõukogude ajal oli see tehas kuulus selle poolest, et siin valmistati kosmonautidele mõeldud toitu.
Jõgevamaa pakub meeldivaid avastusi.
Tere tulemast!
Vaatamisväärsused:
1. Põltsamaa loss on ehitatud 1770. aastal endise linnuse varemetele. Seda tüüpilise rokokoostiilis sisekujundusega kolmekorruselist lossi peeti omal ajal Baltimaade üheks kaunimaks ehitiseks. Loss hävitati 1941. aastal ja selle taastamine algas alles aastal 1970. Lossi hoovis asub Põltsamaa muuseum, mille kollektsioonis on oluline koht lossist tehtud fotodel. Hoovis tegutsevad ka kunstkäsitöö koda ja veinikelder, kus saab maitsta Põltsamaal valmistatud veinisorte.
Tel : +372 775 1390.
2. Elistvere loomapark on maakonna kõige suurema külastatavusega turismi ja looduskoolituse objekt. Pargi looduslähedastes tingimustes saab õppida tundma koduloomi ja -linde ning käia tähistatud õpperadadel. Huvilisi ootab ka väikeste näriliste keskus.
Avatud 1. märtsist kuni 31. maini ja 1. septembrist kuni 30. oktoobrini 10–17 ning 1. juunist kuni 31. augustini 10–20.
Tel: +372 5346 5030.
3. Põltsamaa roosiaed on Balti riikide suurim rosaarium. Roosiaias kasvab üle 5000 istiku ja umbes 1000 roosisorti. Ekskursiooni käigus tutvustatakse eri sorti roose, räägitakse nende ajaloost ja legendidest, aga ka muust huvitavast. Rooside õitseaeg ulatub olenevalt ilmast juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani.
Avatud E–R 8–18, L ja P 9–18. Tel: +372 517 6181.
4. Laiuse ordulinnuse varemed. Laiuse ordulossi ehitust alustasid Liivi ordu rüütlid XIV sajandi lõpus. Laiuse loss oli esimene selline Eesti territooriumil asuv linnus, mis oli mõeldud tulirelvade kasutamiseks. Põhjasõja ajal (1700–1701) asus siin Rootsi kuninga Karl XII talvekorter. Praeguseks on lossist säilinud ainult varemed, aga koht sobib hästi mitmesuguste vabaõhuürituste korraldamiseks.
5. Kassinurme mäed on kauni loodusega koht ainulaadse pinnamoega maastikul, kus on taastatud ka üks unikaalne osa linnusest. Sellest kohast on saanud noorte ajaloohuviliste lemmikpaik. Siin tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi
ja korraldatakse sõjamänge.
6. Raja küla. Raja 8 km pikkune tänavküla on juba iseenesest vaatamisväärsus. Raja küla vanausuliste klooster koos kellatorniga on tegevkirik. XIX sajandi lõpus asutas Gavrila Frolov siia ikoonimaalijate kooli.
7. Palamuse kultuurikompleks. Armastatud rahvakirjaniku Oskar Lutsu kodukanti Palamust on esimest korda mainitud 1234. aastal ja see on üks Eesti vanemaid kihelkondi. Palamuse Püha Bartholomeuse kirikus võib näha keskaegseid epitaafe ja I. D. Neuhauseni valmistatud puuskulptuure. Kiriku kivist kooriruum on pärit XIII sajandist. Palamuse kunagise kihelkonnakooli hoone on valminud 1873. aastal; praegu tegutseb selles renoveeritud majas muuseum, mis annab põneva ülevaate XIX sajandi koolielust. Kompleksis asuvad ka pastoraadihoone, kirikumõisa ait, apteek, vesiveski koos veskijärvega ja iidne kirikupark koos laululavaga.
Tel: +372 776 0514, www.palmuseum.ee.
8. Kalevipoja Koda. Saare vallas Kääpa külas tegutseb Kalevipoja Koda, mis koosneb Kalevipoja muuseumist, Krati seikluspargist ja Metsateatrist. Muuseumis saab tutvuda piirkonna ajaloo, Eesti lähiajaloo ja Kalevipoja-teemadega. Kratid on väikesed vahvad tegelased, kes tuletavad oma tillukeste riugastega nii lastele kui ka täiskasvanutele meelde vanu eesti traditsioone, uskumusi ja kombeid.
Tel. +372 522 9585, www.kalevipojakoda.ee.
Huvitavaid fakte
Aastail 1570–1578 oli Põltsamaa Moskva riigi alluvusse kuulunud Liivimaa kuningriigi pealinn.
Jõgeval korraldatakse seal sündinud tuntud kultuuritegelaste auks noortefestivale: sügiseti toimuvad Betti Alverile pühendatud luulepäevad, mis kannavad pealkirja „Tähetund”; igakevadised muusikapäevad on aga pühendatud laulva revolutsiooni aegsete isamaaliste laulude autorile Alo Mattiisenile.
17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval 43,5-miinuskraadine Eesti külmarekord.
Jõgevamaa Turismiinfokeskus: Suur 3, Jõgeva. Tel: +372 776 8520
Pealinn: Jõgeva Linnad: Jõgeva, Mustvee, Põltsamaa Pindala: 2603,83 km² Rahvaarv: 36 550
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
