Maakonnad Eestis

Ida-Virumaa on oma geograafia, looduse ja kultuuriloo poolest üks Eesti huvitavamaid piirkondi, siin asuvad kõrvuti ajaloolised lossid ja tööstuslinnad. Maakonna põhjaosa suurim vaatamisväärsus on ilus merekallas pankranniku ja kilomeetrite pikkuste randadega. Maakonna idaosas asub kiirevooluline Narva jõgi ning lõunaossa jäävad Peipsi järve äärsed liivaluited ja männimetsad.
Ida-Virumaal on avastatud Eesti vanimad asulapaigad, osa leide on pärit rauaajast. Siin on arvukalt muistseid linnuseid ning keskaegseid mõisaid, losse, kirikuid ja kloostreid. Kauguses sinetavad künkad on tuhamäed: neid aherainemägesid
leidub terves tööstuspiirkonnas. Siinsed tööstusmaastikud kütkestavad nii seiklushimuliste kui ka loodushuviliste matkajate meeli.
Mõisatest tõuseb esile Saka mõis. Sellest on säilinud neorenessanslikus stiilis härrastemaja, mis on ehitatud aastatel 1862–1864. Hoonet ümbritseb ilus park. Külalistele on loodud suurepärased tingimused telgis ja kämpingus ööbimiseks.
Mõisakompleksis asuvad veel hotell, spaa ja restoran.
Ilus mõis asub ka Aa külas – sellessamas, millega algab enamik entsüklopeediaid. Barokkstiilis härrastemaja on ehitatud XVII sajandi lõpus ja taastatud 1730. aastal. Praegu paikneb seal hooldekodu.
Pühajõe orus asuv Oru lossipark on mänginud ajaloos olulist rolli, sest siin oli Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi suveresidents. Itaalia stiilis hoone hävis Teises maailmasõjas. Lossi lähistel paikneb Toila spaakeskus.
Aastail 1918–1936 elas Toilas vene luuletaja Igor Severjanin. Tema maja pole küll enam alles, aga säilinud on mälestuskivi.
Ida-Virumaa on kuulus ka Vaivara vallas asuvate Sinimägede poolest, mis on olnud kaitseliiniks paljudes sõdades.
Lõõgastuda ja lihtsalt rannas peesitada saab Narva-Jõesuus, mis on üks Vene kuulsuste suvepuhkuse veetmise lemmikkohti. Siin omavad maja lauljatar Irina Ponarovskaja, satiirik Semjon Altov ja jalgpallitreener Valeri Karpin.

Vaatamisväärsused:

1. Narva linnus on Eesti üks vanemaid ja suuremaid linnuseid (ehitatud XIII–XVII sajandil). Ta moodustab koos teisel pool Narva jõge asuva Jaanilinna linnusega ainulaadse arhitektuurilise ansambli. Huvilistele on avatud kindluse kolm tiiba ja Pika Hermanni torn. Linnuse viies saalis on püsinäitused Narva ajaloost alates XIII sajandist kuni XX sajandi alguseni.
Tel: +372 359 9230, www.narvamuuseum.ee.

2. Pühtitsa nunnaklooster. See vene õigeusu klooster asub Illuka vallas Kuremäe külas. Klooster on ehitatud aastail 1892–1895. Legendi järgi näinud Kuremäe elanikud XVI sajandil ilmutust. Pärast seda leitud iidse tamme alt õigeusu ikoon. Tõenäoliselt asus seal kunagi vadjalaste järeltulijate metsakabel. Sellest ajast peale aga hakati mäge nimetama Pühtitsaks, mis tähendab pühitsetud kohta. Praegu elab kloostris sadakond nunna ja noviitsi.
Tel: +372 339 2124, www.puhtitsa.ee.

3. Purtse kindluselamu asub Tallinna–Narva maantee 135. kilomeetril ja torkab silma oma rühika torni, valgete seinte ja punase katusega. Tänapäeval korraldatakse siin kontserte, näitusi ja muid sündmusi. Samuti saab tellida peolauda ja toitlustamist.
Tel. +372 335 9388, www.purtsekindlus.ee.

4. Valaste juga Ontikal on suurim juga mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Aastal 1997 ehitati turistidele joa vastasküljele spetsiaalne vaatetorn.

5. Avinurme elulaadikeskus avati 2010. aasta juunis. Keskuses on kaks puutöötuba ja kaks käsitöötuba. Siin saab vaadata ka näitust „Puus sündinud elu”, mis tutvustab kohalikku kultuurilugu, ja näitust „Jaht kui elulaad”.
Tel. +372 5565 3759, www.elulaadikeskus.ee.

6. Kukruse polaarmõis. Hiljuti restaureeritud Kukruse mõisas saad teada baltisakslaste rollist Eesti ühiskonnas ja tutvuda von Tollide sugupuuga. Siin võid õppida kirjutama gooti kirjas ja viia end kurssi Sannikovi maa avastusretkega. Tel. +372 5305 9902, www.kukrusemois.ee.

7. Iisaku muuseum. Legend räägib, et pärast laastavat sõda surnud kõik Iisaku elanikud. Ellu jäänud vaid üks Iisaku-nimeline noormees, kes varjanud end terve sõja kuivas kaevus. Ta leidnud valge hobuse ja läinud endale naist otsima. Sirtsi soos kohanud ta üht vanatüdrukut. Noormehe järgi saanud koht nimeks Iisaku ja siinsed elanikud olla kõik tema järeltulijad.
Tel. +372 339 3036, www.iisakumuuseum.ee.

8. Kohtla kaevanduspark-muuseum on endisesse kaevandusse rajatud maa-alune muuseum. Giidi saatel toimuval ekskursioonil saad uudistada, kuidas kaevandatakse põlevkivi ning milliseid masinad ja seadmeid selleks kasutatakse. Maa all saab sõita ka rongiga. Ekskursioon maa peal ja maa all kestab kokku poolteist tundi. Muuseum varustab Sind ekskursiooniks kaevurikuue, -kiivri ja -lambiga.
Tel. +372 332 4017, www.kaevanduspark.ee.

Huvitavaid fakte:

• Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi (keskmine vooluhulk 400 m³/s).
• Kurtna järvestik on Eesti suurim järvistu (40 järve 30 km² maa-alal).
• Estonia kaevandus on suurim maa-alune põlevkivikaevandus.
• Eesti soojuselektrijaamas asuvad Eesti kõrgeimad korstnad (250 m).
• Valaste juga on Eesti kõrgeim juga (25 m).
• Ontika on Eesti kõrgeim paekallas (56 m).
• Narva-Jõesuus asub Eesti pikim rand (7,5 km).

Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137.
Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13, Jõhvi. Tel: +372 337 0568.

Pealinn: Jõhvi
Linnad: Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe
Pindala: 2305 km²
Rahvaarv: 167 542