Tänu oma geograafilisele asukohale on Harjumaa läbi aegade olnud oluliste Eesti ajaloo- ja kultuurisündmuste keskus.
Harjumaa looduse eripäraks on äärmiselt vaheldusrikas maastik oma liigirikka ja haruldase taimestiku ning erinevate loomaliikidega. Maakonnas asuvad Eesti kõige suuremad joad (Jägala, Keila-Joa) ja ulatuslikud karstialad.Harjumaa koosseisu kuulub palju kauneid, puutumatu looduse poolest tuntud saari, millest suuremad on Naissaar, Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Harjumaa suuremad jõed on Jägala, Keila, Pirita ja Valgejõgi. Maakonna territooriumil asub ka sadu järvi, neist suuremad on Ülemiste, Kahala ja Harku järv.
Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala, kus leidub soid, rabasid ja metsi, vallseljakuid ja rahne ning maalilisi järvesilmi.Ka üks kolmandik Lahemaa rahvuspargist asub Harjumaal. Vaatamisväärsustest tuleb ära märkida veel Rebala muinsuskaitseala (seal paiknevad Jõelähtme hilise pronksiaja kivikalmed), Jägala linnamägi ja Muusika külas asuv suure sauna mõõtu Ukukivi rändrahn.
Suvel on Harjumaa suurepärane sihtkoht ka nendele puhkajatele, kellel ei ole konkreetseid plaane. Alati võib ära kasutada pealinna lähedust või lihtsalt lõõgastuda kaunitel valgeliivalistel mererandadel. Nädalavahetuse veetmiseks on siin palju võimalusi: võid minna päevaks paadi või jahiga merele, püüda kala, sukelduda, nautida purjelauasõitu jpm.
Vaatamisväärsused:
1. Kiiu tornkindluse on teinud tuntuks samanimeline liköör Kiiu Torn. Torn asub Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis. XVI sajandi esimesel veerandil ehitatud torn on üks väheseid Eestis säilinud omataolisi linnuseehitisi. Praegu tegutseb tornis kohvik.
2. Padise klooster. Tsistertslastele kuulunud Padise klooster on keskaegse Harjumaa vanim arhitektuurimälestis. Kloostri ehitus algas XIII sajandil ja kestis koos vaheaegadega umbes 200 aastat. 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõus, üks muistsete eestlaste viimaseid võitlusi oma vabaduse eest, algas just nimelt Padisel. Klooster tegutses Liivi sõja alguseni. Siis läksid tema valdused üle Teutooni ordule, kes mungad laiali saatis.
3. Jägala juga on Põhja-Eesti üks suuremaid vaatamisväärsusi. Joa kõrgus on umbes 8 meetrit. Kõige võimsamat vaatepilti pakub juga kevadiste suurvete ajal, aga ka talvel. Juga asub Jägala jõe alamjooksul Jõelähtmes.
4. Vabadusvõitluse muuseum asub Lagedil Pirita jõekäärus Külma pargis. Muuseumis näidatakse sõjatehnikat, relvi ja mundreid, mis on pärit nii II maailmasõjast kui ka varasematest sõdadest. Muuseumi õues võib uurida töökorras T-34 tanki. Tegu on eramuuseumiga, mille omanik on Johannes Tõrs.
5. Rebala muuseum ja muinsuskaitseala. Rebala muinsuskaitseala on iidne kultuurmaastik, millel on rikas ajalooline minevik. 74 ruutkilomeetri suurusel ainulaadsel kaitsealal asub 300 arheoloogiamälestist, millest vanimad pärinevad varasest kiviajast. Muuseum ise asub kaitseala keskuses Jõelähtmel ja seal saab tutvuda muistsete inimeste igapäevase eluoluga. Muuseumi lähedal võib näha 36 taastatud kivikirstkalmet.
Muuseum on avatud T–N 9–17, R–L 10–18; tel: +372 603 3097.
6. Lõbustuspark Vembu-Tembumaa asub Saku vallas Kurtnas ja pakub meelelahutust kogu perele.
Avatud 1. juunist kuni 1. septembrini; tel: +372 671 9155.
7. Keila-Joa kosk ja Türisalu pank. Keila-Joa kosk ja sealne park on üks Tallinna elanike meelispuhkepaiku. Suvel võib seal rahvarohkuse tõttu tekkida raskusi parkimiskoha leidmisega. Muuseas, parkimine on seal tasuline. Sellest paigast pisut edasi, Türisalus viib tee mere äärde, kus asub kaunis pankrannik. Seda tuntakse ka Hamleti mäena, sest siin tehti aastal 1964 filmi „Hamlet”, mille peaosas mängis kuulus vene näitleja Innokenti Smoktunovski. Türisalu pank on kogunud ka negatiivset tuntust: see koht on populaarne enesetapjate seas (olgu nad siis jala või autoga).
8. Tuhala karstiala on Eesti suurim (188 ha)karstiala. Tuhalas asub legendaarne Nõiakaev, kus üleujutuste ajal läheb vesi „keema”, heites välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Kaevu sügavus on 2,4 meetrit. Läheduses asub ka Eesti pikim, Virulase karstikoobas (koopa peakäigu pikkus on 58 meetrit ja käikude kogupikkus 90 meetrit).
9. Naissaar (Nargen) on suuruselt kuues saar Eestis. Arheoloogilised leiud näitavad, et see saar on olnud asustatud juba alates IX või X sajandist. Keskajast kuni XX sajandi 40. aastateni elasid saarel rootslased ja eestlased. Nõukogude võimu ajal asus saarel sõjaväebaas ja tsiviilisikutel oli pääs saarele keelatud. Saarel asuvad ka majakas ja kitsarööpmeline raudtee.
Huvitavaid fakte
-
Eesti vanim kirikukell asub Harjumaal Risti kirikus, mille ehitasid Padise kloostri mungad rohkem kui 700 aastat tagasi.
-
Harjumaal asub enamik Eesti eelajaloolistest leiupaikadest, eriti rohkelt on neid Tallinna ümbruses. Suurim muinasvara on leitud Koselt, kust kaevati välja üle 1700 mündi, millest enamik oli vermitud Saksamaal.
-
Hoolimata oma nimest on Väike-Pakri saar territooriumilt suurem kui Suur-Pakri.
Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777
Pealinn: Tallinn
Linnad: Tallinn, Keila, Loksa, Maardu, Paldiski, Saue
Pindala: 4333,13 km²
Rahvaarv: 528 468
)
)
