Avalehele Vali keel:

Artiklid

Prindi

Sandra Vungi: „Taimsed grillitoidud võivad olla nii maitsvad, et ei jäta kedagi külmaks!“

08.juuni 2017
foto: Rain Pohlak

Kas taimetoit saab olla maitsev? Kas on võimalik isegi grillida täiesti lihavabalt? Lõuna-Eestist pärit tuntud toidublogija ja pikaajaline vegan Sandra Vungi tutvustas meile lähemalt taimetoitu ja sellega kaasnevat elustiili. Tema sulest on ilmunud mitu kokaraamatut, mis annavad inspiratsiooni ja näpunäiteid, kuidas valmistada 100% taimselt hõrkusid roogasid. 



Sandra, taimetoitlus on elustiil – millal ja kuidas Sina selleni jõudsid?

 

Jõudsin selleni aastal 2007. Kuna ma olen terve elu väga austanud ja armastanud loomi, siis ühel hetkel sain aru, kuidas liha minu taldrikule jõuab. Viimase tõuke andis video, mis oli filmitud tapamajas. Nutsin filmivaatamise ajal ja pärast seda ma polegi enam liha söönud. Ma ei taha oma rahakotiga seda verist tööstust toetada. Eriti nüüdsel ajal, kui saab väga hästi elada ka ilma selleta.

 

Vegan versus taimetoit – kas need on erinevad asjad?

 

See oleneb. Eesti keeles saan ma enda kohta öelda, et olen nii taimetoitlane kui ka vegan. Inglise keeles aga tähendab vegan taimetoitlast, kes ei tarbi ei liha ega ka muid loomseid tooteid nagu muna ja piim. Samuti ei osta veganid nahka, villa, siidi ega loomadel testituid tooteid. Eestis võib taimetoitlane tähendada nii veganit kui ka inimest, kes näiteks liha ei söö, muud loomset aga küll.
 

Kuidas suhtuvad Sinu elustiili lähedased?

 

Mõistvalt ja toetavalt. Eks ma olen juba nii kaua vegan olnud ka (10 aastat), et ei teki enam küsimustki. Eriti seetõttu, kuna olen terve selle aja väga mitmekesiselt toitunud.

 

Sinu elustiilist ja ideedest on ilmunud mitu kokaraamatut – milline on Sulle kõige hingelähedasem?

 

Eks alati on vist nii, et kõige viimasena kirjutatud raamat on kõige südamelähedasem. See müüs ka väga ruttu läbi ja juba varsti tehti kordustrükk. Samas on kõik raamatud mulle väga olulised. Kõigil on oma lugu ja teema ning kõikidesse olen ma väga palju panustanud. Mul on selgelt meeles iga raamatu loomisprotsess. Minu raamatud on müügil Eestis pea kõikjal, kus raamatuid müüakse. Apollo raamatupoest saab raamatuid tellida ka välismaale. Samuti on minu ingliskeelne kokaraamat “Vegan Dinner Party” saadaval Amazoni veebipoes.

 

Kuidas sünnivad Sinu retseptid, kuidas ammutad uusi ideid?

 

Minu retseptid sünnivad mitmel erineval moel. Näiteks käisin sõbral külas ja ta valmistas mõne toidu, mis mind inspireeris. Või oli mul kellegagi jutuajamine mingist toiduainest või toidust. Ehk nägin hoopis filmis mingit rooga, mis suure isu peale ajas ja millest tahan luua oma versiooni. Samuti inspireerivad mind lapsepõlvemaitsed ja -mälestused ning minu enda varasemad kokkamiskogemused. Ehk siis tihti tean juba peas, mis toiduained millega kokku sobivad ja uus retsept ongi sündinud! Siis ostan vajalikud koostisosad ja asun tegutsema. Panen kõik täpselt kirja ning kui maitstes tulemusega rahule jään, siis hakkan toitu pildistama. Seegi on omaette suur protsess. Oluline on hea valgus (kasutan alati päevavalgust), head nurgad, dekoratsioonid jne. Kõige tähtsam on, et toit jääks isuäratav ja arusaadav.
Pärast seda töötlen fotod arvutis. Siis panen retseptid nii eesti- kui ka inglise keeles kirja ning laen oma mõlemasse blogisse üles. Seejärel hakkan uut postitust sotsiaalmeedia kanalites reklaamima. Olen aastatega oma töö suhtes järjest kriitilisemaks muutunud ning lehele ülespandud retsept peab olema ikka väga hea.

 

Millist nõu annaksid algajale veganile – mida silmas pidada, millest alustada?

 

Soovitan näiteks võtta ette oma vanad lemmikroad ja proovida need muuta taimseks. Mõne jaoks võib selline üleminek kergem olla. Koorepastas asendad lehmapiimast tehtud koore kaerakoore- või sojakoorega või hoopis kookospiimaga. Bolognese kastet teed hakkliha asemel hakksojaga. Kotletid valmistad ubadest ja köögiviljadest. Omleti saad teha kikerhernejahust. Kõik need retseptid on ka minu retseptilehtedel üleval. Kui tunned, et vajad rohkem toetust, otsi mõni teadlik vegan, kellelt saaksid nõu küsida. Mulle võib ka alati kirjutada! Ühtlasi on olemas palju harivaid ja inspireerivaid filme ja foorumeid.
 

Suvi on peaaegu juba käes! Räägime natuke grillimisest. Paljudel kipub olema eelarvamus, et kui ei ole liha, siis ei saa söök olla maitsev ega toitev. Ja grill ilma lihata ei ole üldse mingi grill. Kuidas lükkaksid selle ümber?

 

Saan täitsa aru, et inimene, kes on harjunud iga toidukorraga liha sööma ja mõtleb, et kui seda tükki seal taldrikul nüüd enam pole, siis ei jäägi midagi alles. Aga taimetoitlus ei olegi tegelikult lihtsalt liha taldrikult ära võtmine, vaid selle asendamine taimse valgurikka alternatiiviga. Kuna ma olen kokk, siis peab see alternatiiv olema ka väga maitsev. Kõige parem viis selle müüdi ümber lükkamiseks on tegelikult lihtsalt ise kätte võtta ja proovida mõnda head taimset retsepti.

 

Millest saab teha lihavaba grilli? Mis on eriti maitsev, Sinu lemmik?

 

Taimseks grillipeoks sobivad suurepäraselt näiteks erinevad köögiviljad (suvikõrvits, baklažaan, mais, paprika, kapsas jne), seened, sojatooted ja miks mitte ka värske pitsa ja muud küpsetised! Olen teinud grillil fooliumil pitsat ja see oli väga mõnus.

 

Hästi lihtne ja kiire ilma pärmita pitsataina retsept:

 

  • 3 kruusi (täistera) nisujahu
  • üks kruus vett

 

Soovi korral lisada veel soola ja ürte ning sutsuke õli. Siis sõtku tainas, jätta seisma kümneks minutiks, jaga pallikesteks ja rulli need pallikesed võimalikult õhukesteks pitsapõhjadeks, sest see tainas ei kerki ja jääb selliseks nagu rullid. Kui valmistad pitsat grillil, siis aseta pitsapõhi õliga määritud fooliumile ja küpseta mõlemalt poolt kuldpruuniks. Seejärel lisa peale natuke õli, tomatikastet ja meelepäraseid köögivilju ja/või seeni.

 

Minu lemmik on tegelikult sojašašlõkk. Selleks tuleb osta kuivatatud sojakotlette (müügil näiteks Prismas ja Coop poodides) ja keeta neid 10 minutit. Seejärel loputada hoolikalt külma veega ja pigistada igast kotletist vesi välja. Nüüd võib neid kotlette marineerida nii nagu ikka. Minu marinaadid koosnevad tavaliselt kõigest, mis kätte satub. Kindlasti on seal kõvasti sibulaviile, oliiviõli, õunaäädikat, suhkrut, tomatipastat, soola, sojakastet ja kuhjaga ürte ja vürtse (nii kuivatatud kui ka värsked sobivad). Marinaad peab jääma üsnagi soolakas ja maitsekas, sest kotletid on alguses täiesti magedad. Marinaadi võib koos sojakotlettidega visata ka suvikõrvitsakuubikud ja seened. Pärast lükkad kõik varda otsa ja grillid. Kui soovid veel mahlasust ja maitset juurde anda, siis vahetult enne serveerimist piserda neid kergelt sojakastmega (light versioon sojakastmest on parim).

 

 

Taimsed grillvardada marineeritud sojakotletiga


Väga maitsvad on ka marineeritud ja grillitud suvikõrvits ja baklažaan ning olen grillinud ka keedetud maguskartulit, mille lõikan suurteks viiludeks ja määrin grillil õli ja soolaga.

 

Kas on olemas taimetoidu grilliretsepte, mis petaksid ära ka kõige suurema lihafänni?

 

Kindlasti seesama sojašašlõkk. Lisaks olen grillinud seitani steike, mis on nisugluteenisteigid ja valmistan neid spetsiaalsest gluteenijahust. Küll aga soovitan steigid enne pannil kergelt üle praadida ja piisava hulga sojakastmega maitsestada. Ning kui eriti lihtsat teed soovid minna, siis on praegu ka poodides (eriti Prismades) saadaval külluslikult taimseid lihaalternatiive (valmis kotlette, grillvorste, viinereid jne).

 

Kas grillitud toit on tervislik?

 

Usun, et tervislikum, kui praetud toit. Ning kuna grillimine ei ole päris igapäevane nähtus, siis ma ei usu, et see kuidagi halvasti mõjuks. Usun, et juba see, kui valid vahelduseks grillimiseks ka midagi taimset, on suur samm tervislikuma toidu suunas. Lisaks veel hea kerge enesetunne ja loomasõbralikkus. Samuti on näiteks köögiviljad ja kuivatatud sojakotletid väga odavad, niisiis taimne grill võib ka oluliselt soodsam olla.

 

Kas Eestis on siis veganile vajalik tooraine hästi kättesaadav? 

 

On küll! Isegi maal elades. Prisma on muidugi minu lemmikpood. Kui linna satun, varun alati Prismast taimseid juuste, vorste, koort, kotlette, jäätist jne. Aga ka ilma valmistoodeteta saab väga maitsvalt ja soodsalt söönuks.

 

Kas külastad Eestis ka erinevaid söögikohti ning kuidas neid hindad?

 

Üks vähene luksus, mida endale luban, on väljas söömine. Kui ise iga päev nii palju kokata, siis on vahel hea süüa teiste tehtud toitu. Minu lemmikkohad Tartus on Aparaat ja Hot Pot. Pahupidi kohvik pakub ka gluteenivabasid vegantoite. Muidu ei olnud Tartus ühtegi head toidukohta, kust sellist toitu saaks, kuid nüüd on neid nii palju, et annab valida! Viljandis on suurepärane toidukoht Amrita, mis pakub imelisi värskeid pitsasid veganjuustuga ning veel igasuguseid maitsvaid toite. Tallinnas on samuti mitu toredat kohta. Tokumarus saab maailma parimat vegan ramen’it ja sušit, veganrestoran V-s on aga kogu menüü veganile sobiv ja maitsev.

 

Millised on Sinu suvised puhkuseplaanid?

 

Ma tahaksin väga oma kodu lähedal männimetsades jooksutiire teha, pärast seda sooja järve ujuma hüpata ja õhtusöögiks kukeseeni korjata. Paar aastat tagasi seadsin endale eesmärgiks, et suvi peab tulema nagu oli lapsepõlves – lõbus ja rohke puhkusega. Tookord õnnestus see väga hästi ja püüan korrata seda ka sel aastal. Kuna olen tohutu ujumisfänn, siis kindlasti tahan võimalikult palju ujuda ja üleüldse nautida kõike, mida pakub suvine Eesti loodus. Kindlasti on siin oma osa ka suurepärastel värsketel andidel, mis tulevad ema aiast. Suvi viib mind ka Monacosse ja võib-olla Tšehhi, aga kõige rohkem aega veedan ikkagi meie võrratus Lõuna-Eestis!

 

Kas Eesti on hea paik elamiseks ja puhkamiseks?

 

Eesti on suurepärane. Ma tõesti armastan oma kodumaad ja siin on väga hea elada ja puhata. Olen tänulik, et just siin riigis sündisin. Kõik võimalused on olemas, et ennast teostada ja mõnusalt elada. Tuleb vaid osata neid näha ja nende nimel töötada. Eriti meeldib mulle olla maal, sest olen terve elu olnud maatüdruk ja elan praegugi metsa sees.

 

Milliseid kohti soovitaksid Eestis külastada?

 

Kuna olen ise pärit lõunast, siis ei saa soovitamata jätta Lõuna-Eestit. Praegu elan Valgamaal ja see sobib oma metsade ja vähese asustusega mulle väga hästi. Linnadest on minu lemmikud Tartu ja Otepää. Tartu on piisavalt suur ja piisavalt väike ning ääretult ilus linn, kus leidub kõike. Otepää on lihtsalt väga südamelähedane, kuna sealt on pärit minu kallim ja olen selle linnaga tihedalt seotud. Valgamaal on ka ägedaid matkaradasid, mida tasub külastada.

 

Kas ja millal võime poelettidel kohata Sinu uut retseptiraamatut?

 

Kirjutan praegu uhiuut ingliskeelset kokaraamatut, mille loodan pärast ilmumist mingi aeg ka eestikeelsena välja lasta. Loodetavasti juhtub see 2018. aastal.

 

Kui meie lugejatel tekkis huvi Sinust rohkem teada saada, siis kuidas ühendust võtta?

 

Kindlasti tasub esimesena ette võtta minu retseptileht taimetoit.ee (ingliskeelsena vegansandra.com). Seal on kõik minu kontaktid ka olemas, sealhulgas e-posti aadress ja sotsiaalmeedia kontod. Soovitan YouTube’st vaadata ka minu ingliskeelseid videoid, kus õpetan vaatajaid valmistama minu lemmiktoite.

 

Head katsetamist ja head isu !

Otsi Eesti kaardilt

Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
Eesti kaart

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: