Artiklid

Eestlastena oleme harjunud, et meile saabuvad välismaa turistid on lummatud Tallinna vanalinnast, kõikjal rikkalikult laiuvast kaunist ja puhtast loodusest ning Eesti naiste ilust. Kuidas aga näevad meie maad inimesed, kes tulevad mõnest teisest riigist siia natuke pikemaks, näiteks pooleks aastaks õppima? 

Uurisime neljalt Euroopa noorelt, kes saabusid möödunud aasta septembri algul Tallinnasse, et veeta siin üks semester vahetusüliõpilasena, mida nad Eesti elust arvavad.

Konstanzi Ülikoolis sotsioloogiat tudeeriv sakslanna Melisa ütleb, et kujutas Eestit ette veidi teisiti, rohkem “ida-euroopalikuna”. “Lugesin internetist enne siiasõitu Eesti kohta päris palju, teadsin, et tehnoloogiline areng on teil kõrgel tasemel ja et Tallinn on ilus linn,” räägib Melisa. “Mind üllatasid kõige rohkem siinsed inimesed, kes on minu arvates oma loomult sakslastega üsna sarnased. Ootasin rohkem slaavilikkust,” tunnistab ta. Oma ajutise kodulinna Tallinna kohta jagab Melisa kiidusõnu: “Siin ongi nii ilus, nagu piltidelt paistab. Kahju ainult, et lund pole maas olnud, väga pime on kogu aeg. Samas jälle ei ole liiga külm ja saab palju ringi käia ja linna avastada.” Neiu on siinveedetud kuude jooksul pealinna põhjalikult läbi käinud ja leidnud palju põnevat. Eriti meeldib talle Kalamaja mereäärne kant, jalutuskäigud Kultuurikilomeetril ja Harju tänava uisuplats. Laheda mälestuse jättis Kadrioru valgusfestival. Samuti on Melisa rahul Tallinna Ülikooli uute hoonetega, kus ta tegelikult põhilise osa oma ajast veedab: “Ülikool on väga mugav – tänapäevane ja õhuline atmosfäär ja palju kohvikuid. Olen siin palju ka loengutevälisel ajal.”

Portugallasest politoloogiatudeng Ricardo ütleb otse, et tal soovitasid Eestisse õppima tulla sõbrad, kes teadsid rääkida, et siin pidavat ilusad naised olema. “Mu kursusekaaslased käisid eelmisel kevadel vahtusüliõpilastena Tallinnas ja nendelt kuulsin, et teil on siin päris kirev ööelu ja palju kenasid tütarlapsi. Tahtsin seda oma silmaga näha”, põhjendab Ricardo, miks ta just Tallinna kasuks otsustas. Enda väitel pole noormees pidanud pettuma, sest kohti, kus õhtuti aega veeta, on Tallinnas palju ja ka elamise on noormees endale hankinud vanalinna hostelisse, et ikka sündmuste keskel olla. Kui uurida, kas õppimiseks ka aega jääb, vastab mees, et kõik on tasakaalus – päeval kool ja õppimine, õhtuti baarid ja ööklubid. Mõned tõrvatilgad Ricardo meepotis siiski on. Nimelt pidavat siinsed tüdrukud väheke kõrgid olema ja sageli juhtub, et noormees saab õhtul väljas käies jutule enne mõne teise välismaalasega, kui Eesti neiuga. Korra on Ricardo sattunud kõrtsis ka ohtlikkusse olukorda – kohalikud nokastanud noormehed olid valmis talle kere peale andma, kui kuulsid, et Ricardo nendega eesti keeles rääkida ei mõista.  Portugallane end juhtunust aga heidutada ei lase ja ütleb, et on oma otsusega Tallinnasse tulla siiski rahul ja siin on tore, kuigi pisut liiga külm.

Itaaliast Genovast pärit Federico ja tema rahvuskaaslane, Bologna ülikooli tudeng Antonio tulid Eestisse seetõttu, et neid huvitab Balti riikide ajalugu. Antonio on varem reisinud nii Ida-Euroopas kui Venemaal ja tema jaoks on Eesti just selline, nagu ta ette kujutas. “Eesti riik on pärast iseseisvumist teinud hämmastava arengu, aga miskipärast tunnen siin olles, et midagi vanast lagunenud  Nõukogude Liidust on ikkagi alles. Inimesed on kuidagi endassetõmbunud ja pisut kurjad” arvab ta ja lisab: “Tahtsin korra poes müüjale raha peo peale anda, aga ta vaatas mind kui tulnukat ja käskis mündid vastavale alusele asetada. Vahel on ka mõnes kohvikus juhtunud, et teenindaja on kidakeelne ega naerata kordagi. Itaalias sellist asja juhtuda ei saa.” Kui uurida, kas tegemist polegi äkki lihtsalt kahe erineva  kultuuriruumi ja temperamendiga, ütleb Antonio, et ta on sellist pahurust ka teistes endistes NL maades kohanud ning on veendunud, et see on totalitaarse rezhiimi pärand. “Käisime teiste tudengitega kuu aja eest Helsingis ja seal tundsin end palju vabamalt, inimesed olid võõramaalste suhtes kuidagi sõbralikumad ja avatumad. Ometi on soomlased eestlastega peaaegu et sama rahvus” imestab mees. Federico, kes Antonio juttu pealt kuuleb, ei jaga sõbra pessimismi: “Mulle küll Eestis väga meeldib, rohkem kui Soomes!” ütleb ta. “Mul pole teenindajatega ebameeldivaid kogemusi olnud ja nii palju kui ma siin ringi reisinud olen – Tallinnas ja Tartus, on kõik väga meeldiv” kiidab Federico. “Olen Tallinna vanalinnast vaimustuses, tunnen end siin kitsastel tänavatel ja müüride vahel väga koduselt. Helsingis käies natuke häiris, et seal pole sellist tõeliselt vana linnakeskust, minu jaoks väga olulist asja.”

Kõik neli intervjueeritavat on rõõmsad selle üle, et Eesti nii väike on. “Tahtsime kindlasti ära käia Tartus, teie ajaloolises ülikoolilinnas. See asub küll riigi teises otsas, aga sõit võttis kõigest 2,5 tundi ning ei maksnud sugugi palju” on tudengitel hea meel. Samuti oli neile positiivseks üllatuseks meie hea ja suhteliselt soodne laevaühendus Soome ja Rootsiga. Noored on jõudnud käia meelt lahutamas nii Rootsi kruiisil kui Helsingis ja Lapimaal. “Tahame kindlasti veel Riiga minna ja kui viisat vaja ei oleks, läheksime kahtlemata ka Peterburisse” räägivad tudengid oma plaanidest la lisavad: ”Eestlastel on nii lihtne välismaale minna – paar tundi ja oledki kohal. “Suurriikides pead piiri ääres elama, et nii hõlpsalt ringi reisida.”