Puhkus Eestis - uudised

Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äikesega kaasnevad sageli tugevad tuuleiilid ja tihe vihm.

Kõue ehk müristamise põhjustab välgusähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumuse mõjul plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas.

Piksehirmu puhul on tegu inimese ühe iidsema hirmuga, mistõttu on ka piksejumal olnud pea kõigis panteonides üks vägevamaid jumalaid (Põhjala Thor, Kreeka Zeus jt), keda tuli ohvritega lepitada, kuna tema vastu, kui ta otsustas kurjustada, ei saanud mingi väega. Samas oli välk see, mis ürginimese tuld kasutama õpetas.

Loe kaugust!

Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (ühele kilomeetrile vastab kolm sekundit). Seega kui tahate teada, kui kaugel äike on, lugege aeglaselt numbreid alates välgusähvatusest kuni müristamiseni.

Mis välk tegelikult on?

Teadusmaailmas arvati, et välk on lihtsalt suur säde, ja seda enam tegelikult ei uuritud. Alles mõned aastad tagasi selgus, et välgul on omadus, millest keegi midagi ei teadnud – sellega kaasneb röntgenkiirgus. Sellest lähtuvalt tehtud teaduslik uurimus näitab, et välk tekib tegelikult kosmiliste osakeste mõjul. See on hulga keerulisem protsess, kui seni arvati.
Nimelt on üleval pilvedes elektriline pinge, aga vaid sellest läbilöögiks ei piisa. Ülevalt tulev kosmiline osake tekitab laviinitaolise protsessi, mis aitab kaasa välgukanali tekkimisele, ja nii tekibki välk. Põhimõtteliselt võib pinge maa ja taeva vahel olla väga suur olla, aga välgukanal kui selline peab enne valmis olema, kui välk lüüa saab.

Miks peab kartma kõrgeid kohti?
Kõrgemate kohtade tippudes on elektriväli moonutatud, tekib pinge kontsentratsioon ja ioonid hakkavad eralduma, kasvades järjest ülespoole – tekib ioonikanal. Kui see saavutab teatud kõrguse, tekibki selle sisse juhuslikkuse põhimõttel välk. Nii et tegelikult alustab välk kasvamist maapinnast ülespoole, aga lahendus liigub ülevalt alla.

Kuidas äikesega käituda?

Majas tuleks korgid ja juhtmed kindlasti välja võtta ja elektriseadmed välja lülitada, kui elada maal või teistest eemal. Välk ei pea kahju tekitamiseks isegi otse postidesse või traatidesse lööma – kui see lööb ka eemale maasse, on tegemist tugeva elektromagnetilise impulsiga (tuhendeid volte), mis võib redutseeruda nt telefonitraatidesse. See on nagu generaator. Kui telefoniliin on 200 m pikk ja selle otsas on elektroonika, siis sellest piisab, et seadmed lõplikult rivist välja lüüa. Nii et hoiduda võiks ka telefoniga rääkimisest.
Linnas seda probleemi ei ole, seal on väga palju maandajaid, mis võtavad pinge maha.
Soovitav ei ole ka ahju kütta, sest suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana.

Autos on äikese ajal täiesti turvaline, see on metallist ja sinna elektriväli sisse ei tungi. Seda võiks tinglikult nimetada Faraday puuriks, kuhu sisse asetatud kehadele välised energiaväljad ei mõju. Nii et põhimõtteliselt võid nt ehitada endale õue traatpuuri, maandada selle ära ja istuda äikesega seal sees – midagi ei juhtu. Loomulikult pead aga olema metallist isoleeritud.
Äikesega autos olles pole mingit vahet, kas see sõidab või seisab.

Laevaga on sama lugu nagu autoga. Paadiga on veepinnal aga väga ohtlik viibida.

Lennukiga on samuti ohutu. Äikesepilves lennates võib sageli juhtuda, et kui lennuk teeb viraaži (keerab küljele kallutades), läheb välk ühest tiivaotsast sisse ja tuleb teisest välja. Sel hetkel voolavad lennukist läbi sajad tuhanded amprid, aga kui kõik elektriühendused on korralikud ja kusagil sädet ei teki, ei juhtu mitte midagi. Reisijad ei saa isegi aru, et lennuk välguga pihta sai.

Väljas sõltub palju sellest, kus viibida. Nagu öeldud, hakkab igast kõrgemast kohast äikeseilmaga kerkima ioonkanal. Kui oled parajasti põllul, kus samal ruutkilomeetril pole ühtki sinust kõrgemat asja, hakkab kanal kerkima sinu enda peast. Nii et seisma ja ootamata jääda ei ole tark tegu isegi siis, kui sul on kummikud jalas. Välgu tekkides on pinge nii suur, et on ka täiesti ükskõik, kas sa seisad, jooksed või kõnnid.
Kui jääd äikesevihma kätte näiteks mõnelt põllutöölt või õngitsemast tulles, peaksid silmas pidama, et hangu või õngeritva pole kuigi mõistlik õlale visata.

Eemale peaks hoidma ka kõigist kõrgetest puudest, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu.

Aare Baumeri ehmatav kogemus

“Suhtusin isegi äikesepilve kogu aeg üsna rahulikult, kuni ükskord paar aastat tagasi Kassaris puhates juhtus selline lugu. Mul oli juhuslikult kaasas elektrivälja mõõtja ja kord äikesepilve all mööda Kassarist Sääretirpi viivat seljandikku kõndides mõtlesin, et mõõdaks pinge ära. Oli selline rahulik pilv, mis niisama üle läheb, ei müristanud ega midagi. Tõstsin käe üles (olen 1.80 pikk, käsi üleval u 2.50) ja minu käe ülemises otsas mõõtis masin 3200 volti. Tegin ainult “Ohoh!” ja läksin vaikselt ära. Nii et rehaga pole mõtet taeva pole vehkima minna ka siis, kui lihtsalt tume pilv pea kohal.”

Vees on äikesega väga ohtlik. Kui välk lööb vette, on vesi kogu selle ulatuses takisti. Inimene selle sees on oluliselt väiksema takistusega, nii et vool jookseb temast otse läbi hoolimata sellest, kas ta seisab vaid jalgupidi vees või ujub. 

Kas teadsite?

•    Üks piksekärgatus toodab õhku ligi poolteist tonni põllumajanduslikult kasulikke lämmastikuühendeid.
•    Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas.
•    Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas: näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10–20.
•    Tavaliselt on ühe välgu kestus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.
•    Kõige rohkem esineb joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2–3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit.

Mis juhtub välgust tabatud inimesega?

Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Tihti seiskub selle tagajärjel ka süda.
Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uurimuse kohaselt võib surma põhjuseks olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000 ampri tugevune vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas.
Muistsetes kultuurides peeti välgutabamuse üle elanuid väljavalituteks, neid, keda issanda välk tabas, kuid ellu jättis, pidi jumal väga eriliselt hoidma. Väidetavalt võis neil pärast ilmneda mitmeid erilisi võimeid.