Karl August Hermann oli oma aja üks kõige mitmekülgsemaid kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Ta tegutses ajal, mil eesti keel, rahvuslik ja kultuuriline eneseteadvus alles jõudsalt kujunesid. Tema jaoks olid keel, muusika, haridus ja kultuur omavahel seotud, need olid vahendid, mille kaudu rahvas ennast teadvustas ja oma tulevikku kujundas.
Need küsimused on olulised ka 175 aastat hiljem. Kuidas hoida ja arendada eesti keelt? Kuidas anda edasi oma kultuuripärandit? Kuidas tagada, et kultuur ei jääks üksnes mineviku mälestuseks, vaid oleks osa meie tänasest elust? Hermanni tähtpäev kutsub nendele küsimustele uuesti mõtlema.
"Juubelinädalaga tuletame meelde, et kultuur ei püsi iseenesest, iga põlvkond loob selle tähenduse uuesti", ütleb Karl August Hermanni Keskuse juhatuse liige Pille Lill. "Hermanni ajal tähendas see eesti keele ja kultuuri ülesehitamist, tänapäeval tähendab see sama pärandi hoidmist, edasiarendamist ja uutele põlvkondadele edasi andmist".
.jpg)
Sündmuste keskmes on Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoori albumi „Vennad, oh astugem nüüd!“ esitluskontserdid, mis toimuvad 23. septembril kell 17 Põltsamaa Niguliste kirikus ja kell 20 Tartu Maarja kirikus ning 25. septembril kell 18 Tallinna Mustpeade Majas.
“See plaat on ainukordne ja uudne, väga optimistlik ning just seda me vajame tänasel päeval Eestis ja eestlastena”, ütleb idee autor ja dirigent Oliver Povel. "Kõik sellel plaadil kõlavad laulud on seotud Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoori asutaja, esimese dirigendi ja auvilistlase Karl August Hermanniga. Plaadilt leiab nii Hermanni originaalloomingut ja tema teoste uusi seadeid kui ka tema salmiku tekstidele loodud uut muusikat ja laule.“
Lisaks kontsertidele toimub 25. septembril kell 16 Tallinna Mustpeade Maja Olavi saalis seminar, kus Hermanni elu ja pärandit käsitlevad suurmehe järglased Ilona Kolberg ja Pille Lill Karl August Hermanni Keskusest, Anu Kõlar Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Rutt Tänav Põltsamaa muuseumist. 1. oktoobril kell 16 toimub Põltsamaa raamatukogus vestlusõhtu „Hermann ja tema kaasaegsed“. Hermanni ajast, inimestest ja nende tähendusest vestlevad kirjanik Imbi Paju ja muusik Pille Lill.
23. septembril toimub Hermanni ausamba juures sünniaastapäeva kõnekoosolek Põltsamaa linna pargis kell 16 ja pärja asetamine tema hauamonumendile Tartu Uus-Jaani kalmistul kell 18 ning 1. oktoobril Põltsamaa Kultuurikeskuses kell 18 kontsert „Ilus oled, Isamaa“, kus esinevad Põltsamaa muusikakollektiivid.
Tule ja saa osa Karl August Hermanni juubelinädalast - kuula, mõtle kaasa ja avasta, milline on 175 aastat vana pärandi tähendus tänases Eestis.
Piletid EÜSi meeskoori kontsertidele hinnaga 10/5 € ning vinüülplaadi tellimine PILETITASKU-st ja kohapeal.
Karl August Hermanni 175. juubelinädala koostööpartnerid: Eesti Üliõpilaste Selts ja meeskoor, Karl August Hermanni Keskus, Muusikute fond PLMF, Tartu linn, Põltsamaa vald, Põltsamaa Kultuurikeskus, Põltsamaa raamatukogu, Põltsamaa ajalooselts ja muuseum, Mustpeade Maja, Eesti Kooriühing ning mitmed eraisikud.
FB sündmus
Info leiab siit
Lähem info:
Pille Lill
plmf12@gmail.com
511 4077
Kalmar Kurs
EÜSi meeskoori kontserdid ja kommunikatsioon
5332 6367
kurskalmar@gmail.com
**
Taustainfo: EÜSi Meeskoori 140 aastat
EÜSi meeskoori juured ja asutamine ulatuvad Eesti Üliõpilaste Seltsi loomise aega, 1870-ndatesse aastatesse. Laulmist hakkas edendama Karl August Hermann, kes korraldas oma
kodus kaks korda kuus lauluõhtuid ning innustas seeläbi seltsivendi ka rohkem eesti keelt õppima. Selle töö tulemusena esines 1885. aasta sügissemestri vilistlaspäeval esimest korda seltsi meeskoor – sündmus, mida on oma mälestustes kajastanud ka auvilistlane Johan Kõpp.
1886. aasta kevadel jõudis koor esimeste avalike esinemisteni Tartus, sealhulgas Hermanni korraldatud näitusmüükidel ning Maarja ja Peetri kirikus. Koori esimene suurem avalik
kontsert toimus 24. septembril 1889 Tartu Maarja kirikus Miina Hermanni (hiljem Miina Härma) orelikontserdil, Hermanni enda juhatusel. 1901. aastal valiti Karl August Hermann EÜSi kolmandaks auvilistlaseks.
Aastatel 1901–1904 elas koorilaul seltsis läbi oma esimese kuldaja: tegevusse liitus kahekordne kvartett, tehti kontserdireise üle Eesti (Põltsamaa, Suure-Jaani, Viljandi, Rakvere, Narva, Kolga-Jaani) ning kontsertide tulu toetas dirigent Samuel Lindpere õpinguid Peterburi konservatooriumis. Aastad 1905–1940 ootavad seltsis siiani põhjalikumat uurimist.
EÜSi meeskoori tegevus taastati 2004. aastal. Sellest ajast on koor osalenud kõigil üldlaulupidudel ja noorte laulupidudel, esinenud üliõpilaste laulu- ja tantsupeol Gaudeamus ning andnud kontserte Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Rootsis, Belgias ja Soomes. 2014. aastal salvestas koor dirigent Mikk Dede juhatusel oma esimese albumi. Alates 2019. aastast juhatab koori Oliver Povel, kelle ajal kasvas meeskoor 2025. aasta üldlaulupeoks juba 46 lauljani – vastupidiselt üldisele trendile, kus Eesti meeskooride liikmeskond pigem kahaneb ja vananeb. Täna koondab EÜS meeskoor üle neljakümne seltsivenna eri koondustest ja põlvkondadest.
Taustainfo: Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) on 1870. aastal asutatud vanim siiani tegutsev Eesti üliõpilasorganisatsioon. Selts mängis keskset rolli Eesti rahvuslikus ärkamisliikumises ning
Eesti Vabariigi loomisel, nõukogude okupatsiooni ajal välismaal ja Eestis ning iseseisvuse taastamisel. EÜSi sinimustvalge lipp sai esmalt Eesti rahvuslipuks ning seejärel riigilipuks.
Seltsi kuulub täna ligi 1000 liiget üle maailma, kellest ligikaudu 700 on ülikooli järgselt EÜSi vilistlaskogu liikmed. Enim liikmeid on Eestis (Tallinna, Tartu, Pärnu ja Saaremaa
koondustes), kuid seltsi koondused tegutsevad ka Rootsis, Belgias, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Selts tegutseb Tartus ja Tallinnas endale kuuluvates
ajaloolistes hoonetes ning seltsi liikmete seas leiab eri erialade tudengeid, kultuuritegelasi, insenere, poliitikuid, kaitseväelasi, teadlasi, ajakirjanikke, ettevõtjaid ja kunstnikke jne.
--
MUUSIKUTE FOND PLMF
www.plmf.ee
)
)
