Avalehele Vali keel:

Puhkus Eestis - uudised

Prindi

TARTUMAA - heade mõtete keskus

28.juuni 2019
Ülenurme rüütlimõis / Eesti Põllumajandusmuuseum

Puhkus Eestis soovitus: mida sel aastal Tartumaal külastada.

 

Unustamatud mõisad – rüütlid, majandivili ja pügatud puud


Ülenurme rüütlimõis esineb allikates esimest korda aastal 1646, mil sõjaväelane Bernhard Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, Ülenurme mõisa omanik aastail 1856 –1883.

Mõis on käinud käest-kätte ja peamiseks sissetulekuallikaks on olnud teraviljakasvatus. Pärast sõda muudeti Ülenurme omaette sovhoosiks, mis haritud direktorite juhtimisel saavutas tööviljakuses suurt edu. Nõukaajal tegutses ka katsemajandina. 1970. aastate algul eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse hooned varem asutatud Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis aastast 1981 on avatud külalistele. Lisainfo: epm.kovtp.ee/mois-ja-park



Luke mõis on koht, kuhu võid jätta oma südame. Varaseimad teated mõisa olemasolust pärinevad 1557. aastast. Puidust peahoone pärines lõplikul kujul 19.–20. sajandi vahetusest, iseloomulikke jooni oli neobarokist ja heimatstiilist. Mõisahoone hävines II maailmasõjas.

Luke mõisa uhkuseks on kaunis neobarokkpark erinevatel kõrgustel paiknevate terrasside ja kunagi pügatud puudega, mis nüüd on väga omapärase kujuga. Üht terrasside vahelist trepikäiku ääristavad betoonist lõvikujud. Vaatamisväärne on ka stiilne historitsistlik kaasajal restaureeritud aednikumaja ning taastatud tiikide süsteem. Väga hästi säilinud algse planeeringuga park on Lõuna-Eestis mõisaansambli üks väärtuslikumaid elemente.

Luke mõisakompleks pargiga on kõigile avalikuks kasutamiseks. Suveperioodil avatud kohvik. Tere tulemast kogu perega!
Lisainfo: lukemois.ee

 

Lastega peredele – lelud, loomad ja veesulin

 

Perega tasub sammud seada UNICEFi hinnatud Tartu Mänguasjamuuseumisse, mis asub Tartu kesklinna südames, ülikooli ja Toomemäe lähedal, kenades vanades puumajades. Muuseum pakub äratundmisrõõmu ka vanematele külalistele, sest seal on välja pandud mänguasju erinevatest maadest ja aegadest. Saab näha nukke, nukumaju, kaisuloomi ja mänguautosid, haruldasi Eesti filminukke, suveniir- ja kunstnikunukke, töötavat mudelraudteed, üleskeeratavaid vidinaid ja muid nostalgilisi lelusid.

Mängutuba asub muuseumi teisel korrusel, kuhu pääseb tavalise muuseumipiletiga. Mänguasjamuuseum on mõnus paik nii laste kui täiskasvanute sünnipäevade ning teiste pidulike või asjalike koosviibimiste pidamiseks. Üritusteks saab kasutada nii mängutuba kui ka lastestuudiot. Sünnipäevalised võtavad ise toidu kaasa. Lisainfo: www.mm.ee


Endises Elistvere mõisapargis elutseb Elistvere Loomapark, kus looduslähedastes tingimustes elavad kodumaised metsloomad: rebased, kitsed, hirved, karu, ilvesed, põdrad, metssead, piisonid ja rohkemgi veel. Eraldi osakonnana on avatud pisinäriliste keskus.

 

Looduse õpperajad tutvustavad siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärde vaateplatvormi juurde, millelt võib imetleda järve rikkalikku linnuriiki. Võtke aega ja veetke lennukas päev lõbusas loomapargis koos sõpradega, perega või kolleegidega ja haarake kaasa unustamatud elamused!


 

Kena Kaiavere järve ääres vigurdab Vudila Mängumaa, kus ootavad suur väliveepark kolmetasandilise liumäe ja -toruga, torusaunad, kiiged, turnimisatraktsioonid, batuudid, sky-jump, elektriautod, ATV-d, lasketiir, aerupaadid, vesirattad, suur mängutuba, loomapere, hobusõidud ja muud toredad võimalused.

 

Lisaks toitlustus ja forelli püüdmise võimalus. Mängumaale on oodatud kõik lapsed koos vanemate, vanavanematega ning sõpradega, sest tegevust jätkub kõigile ja terveks päevaks. Lisainfo: vudila.ee

 

 

Soovitusi matkasellidele  – loss, järved ja truuduse punkt


Alatskivi matkarada (4,5 km) vonkleb Peipsiääre vallas kuulsa Alatskivi lossi läheduses, kulgedes ümber Lossijärve. Algab Alatskivi alevikust, kalmistu vastas asuva infotahvli juurest. Rõõmuküllase elamuseretke tagavad igal aastaajal vahelduvad reljeefid, huviväärsused ja mitmekesine elustik. Kõndijat kannavad laudteelõigud, kaks silda ja Kalevipoja sängis asuv palktrepp.

Puhkehetki aitavad veeta laud, pingid, lõkkekoht ning lusti lisab külakiik. Rajale jäävad hirveaed, Alatskivi lossipark, Veskijärv ja Lossijärv, Punane allikas ja Truuduse tamm. Liikujal on vajalik teada igameheõiguse kohta! Telkimine pole lubatud!
Raja alguses olevasse Alatskivi parklasse mahub 6 autot, Kalevipoja sängi juures asuvasse parklasse 4 autot.
 

Kambja vallas köidab matkajate meeli varjuline Pikksaare matkarada (1 km), mis lookleb Pangodi parkmetsas ning sobib meeleolukaks jalutuskäiguks. Tore teekond algab ja lõpeb Pangodi järve ääres asuva infotahvli juures. Rajal aitavad orienteeruda viidad ning tee läheb mööda Pangodi telkimisalast ja lõkkekohast, kus on mõnus aega maha võtta.

Vaatamisväärsustest jääb rajale Vabadussõja mälestussammas. Pikksaare matkateed tallates kinnita pilk ilusateks vaadeteks Pangodi järvele! Tee on läbitav jalgsi. Parkimine telkimisala parklas ja maantee ääres (kuni 30 autot)

 

 

teksti autor 

Andre Tamm

 

Otsi Eesti kaardilt

Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
Eesti kaart

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: