Avalehele Vali keel:

Puhkus Eestis - uudised

Prindi

Vana Jüri valvsa silma all

09.august 2018
seebimeister Silver Hüdsi

Ilma õnnetuseta poleks õnne. See vanasõna iseloomustab ülimalt hästi väikest poodi, mis asub Kolossova külas Setomaa vallas Piusa jõe kaldal, ning selle omanikku – seebimeister Silver Hüdsit.
Silver on üks Setumaa elanikest, kes oli linnaelust tüdinenud ning otsustas maale kolida. 



„Kui mu käest küsitakse, miks ma otsustasin tegeleda seebi tootmisega, siis eeskätt jutustan sellest kohast, kus ma elan. See on mu esivanemate kodu. Siin elasid mu vanavanemad, siin sündis mu ema,“ alustab Silver oma juttu. Üks kohalik elanik rääkis saladuskatte all, et Silveri kannatuste karikas sai täis 13 aastat tagasi: tulles kord Tartust Setomaale, viskas ta lihtsalt oma linnakorteri võtmed Piusa jõkke ning jäi maale elama.
„Tol ajal alustasime siin turismi arendamisega: pakkusime majutust, kanuumatkasid, kuid peas oli kogu aeg mõte, et tuleb välja mõelda mingisugune suveniir, mida Setumaal veel ei ole. Lõpuks tulin järeldusele, et see on seep!“ meenutab Silver. Idee on ilmselgelt hea, kuid kuidas seda keeta? Loomulikult vanamoodi!
„Tol ajal oli veel elus minu vanaisa õde, kes mäletas, kuidas seda tehakse. Korraldasime tema kodus õpitoa ning keetsime terve päev seepi. Kaheksa tundi järjest keetsime, kuid mitte midagi sellest välja ei tulnud,“ jätkab Silver oma juttu. Tulemuse saime alles hämaruse tulekuga. „Vanaisa õde pärast ütles meile, et viimati keetis ta seepi 50 aastat tagasi. Tol hetkel mõtlesin ma, et vaevalt sellist tootmisviisi veel kord kasutan,“ muigab seebikeetja. Kuid vaeva nägemine polnud siiski asjata – too esimene partii pandi õue ning kanuumatkale tulnud turistid ostsid kõik kohe ära.

Saatust määranud puuk
Silveril tekkis mõte õppida selgeks seepide uusi valmistamistehnoloogiaid taimerasvadest – kookose-, oliivi-, palmi- ja muudest õlidest. Kuid see polnud sugugi lihtne. Kümme aastat tagasi ei tahtnud keegi seebi valmistamise saladusi Eestis jagada– kes ikka soovib oma rahast ilma jääda! „Ma teadsin, et koduse seebi valmistamises on eriti tugevad itaallased ning hakkasin interneti teel asja selgeks õppima. Suureks sooviks oli valmistada tõrvaseep. Kaks aastat kulutasin katsetele, kuid tulemuseta,“ meenutab seebimeister. Selgus, et probleem oli tooraines. Kui õnnestus kätte saada ehtsat tõrva, siis tulemust ei tulnudki enam kaua oodata. Esialgu oli kavas keeta seepi enda ja tuttavate jaoks ning natuke ka müügiks. Kes teab, võib-olla oleks see nii ka olnud, kui asjasse poleks sekkunud puuk.
„Aasta 2010 osutus minu jaoks mitte eriti edukaks: mind viidi neli korda halva enesetunde tõttu kiirabiga Tartu haiglasse. Ning kui muud üle ei jää, kui ainult lamavas asendis olla, siis hakkavad pähe tulema igasugused mõtted,“ seletab ta. Esimesel haiglas viibimise ajal tuli Silver mõttele, et kohe pärast toibumist hakkab ta hommikuti pärast naise tööle saatmist ahju kütma ning seepi keetma. Teist korda haiglasse sattudes otsustas ta seebi tüübi ja pakendi üle ning kolmandat korda mõtles oma minivabrikule ka nime välja.
„Panin sellele nimeks Vana Jüri vanaisa auks. Vaatab sealt, kuidas ma töötan,“ viitab meister seina peal rippuvale vanaisa portreele. Otsus avada pood sai langetatud neljandal haiglas viibimisel.
Esialgu suhtus Silveri pere ideesse skeptiliselt. Vaatamata sellele toimus poe avamine juba aasta pärast. „Kolm jalgratturit pöörasid meie poe poole juba siis, kui paigaldasime pojaga tee äärde viimase sildi. Kauplemine käib juba seitse aastat. Rahvast liigub siin kogu aeg. Eelmisel aastal kohvikute päevade ajal oli meil eriti rahvarohke. Osteti peaaegu kõik ära,“ nendib Silver. „Nagu öeldakse – ilma õnnetuseta poleks ka õnne. Kui mind tookord puuk ei oleks hammustanud ja salakavalasse borrelioosi nakatanud, siis poleks praegu ka seepi.“

Millise seebiga pestakse raha?
Silveri fantaasia on lõputu. Riiulitele laotud kenad mitmevärvilised seebid lausa kutsuvad end kätte võtma. Kohe tekib soov kõik need lõhnad – vanilli, vaigu, okaspuu, kookose ja tuntud Värska ravimuda ning mineraalvee aroomi – ükshaaval sisse hingata. Kuidas aga lõhnab seep nimetusega ”KamaSutra” ja ”Rahamõskmis siip” (rahapesu seep)? Seda ajakirja „Puhkus Eestis“ toimetus teile ei ütle. Need poliitilise varjundiga seebikangid on seebimeistri tormilise fantaasia ja terava huumorimeele vastukaja ühe Eesti partei finantsskandaalile ja kooseluseaduse vastuvõtmisele, mis vapustas riiki mitu aastat tagasi.
„Nagu meil Setomaal öeldakse, võib laulu sisse sattuda nii hea kui ka halb inimene,“ arutleb Silver.

 

Kõige populaarsem toode on seep veega Petseri kloostrist – pesed ennast sellega ning muutud kohe kümme aastat nooremaks. Milline neist on aga Silveri lemmik? Tulge Setomaale ning küsige ta käest isiklikult. Ta räägib sellest hea meelega!

 

 

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: