Avalehele Vali keel:

Puhkus Eestis - uudised

Prindi

Eesti matkarajad

21.juuni 2017

Kes soovib Eesti looduses ringi matkata, sellel valikust puudust ei tule – ükskõik, mis aastaajal, millise ilmaga või kuskandis ka ei viibitaks.
Kõikjal üle Eesti leidub kokku mitusada matkarada, mis sobivad erinevatele maitsetele ja huvidele – on nii lühemaid kui pikemaid, metsikus looduses või tsivilisatsiooni rüpes kulgevaid teid, kuid ka harivaid ehk õpetlikke matkaradasid. Peale selle leidub radu nii ekstremistidele kui erivajadustega inimestele ja kondiauruga või siis hoopis autoga matkajaile. Kõiki neid üles loetleda ja kirjeldada oleks üpriski võimatu – tõenäoliselt ei leidu Eestis ühtki inimest, kes teaks kõiki siinseid matkaradasid. Seetõttu anname lühikese ülevaate mõnedest huvitavamatest, vähemtuntumatest või omapärasematest Eesti matkaradadest. 



Pikad matkarajad

Pikemate matkaradade puhul käib jutt kümnetesse või lausa sadadesse kilomeetritesse ulatuvatest matkaradadest, mida suhteliselt väikese territooriumi tõttu meie riiki väga palju ei mahugi.

Enim on viimastel aastatel taolistest radadest kuulsust kogunud RMK matkateed, mis ühendavad praktiliselt kõiki Eestimaa nurkasid ning mida mööda võib sisuliselt mitu tuhat kilomeetrit mööda Eestimaad maha vantsida. Läbi eripalgelise looduse kulgevatel radadel on pikkade matkade harrastajate jaoks arvukalt puhke- ja laagriplatse. Lühemate rändude tarbeks aga põikab rada piisavalt tihti ka tsivilisatsiooni lähedusest mööda, mistõttu on näiteks ühistransporti kasutades võimalik alustada või lõpetada lühemaid rajaosi. RMK matkateed on mõeldud eelkõige kondiaurul liikujatele – jalgsi, jalgrattal, suuskadel või muul viisil, ent osa matkateedest on sobivad ka motoriseeritud sõiduvahenditele. Ehk siis hea tahtmise ning keskkonda säästva sõidustiili korral sobivad RMK matkateed ka automatkajatele.
www.loodusegakoos.ee 

 

 

Peamiselt auto- või rattamatkajatele

 

Automatkajatele sobiv on näiteks nelja kuninga tee, mis kulgeb Padise kloostrist Paide ordulinnusesse.
www.bit.ly/neljakuningatee

 

Romantiline rannatee kulgeb Pärnumaal ja pakub erinevaid rajavariante. Igaüks saab koostada endale sobivaima marsruudi, mis sisaldab nii loodus- kui kultuuriturismi, samuti arvukaid võimalusi tutvuda kohaliku eluoluga ning põnevate turismitalude ja teemaparkidega.
www.rannatee.ee

 

Sootuks omamoodi kultuuriruumi leiab Setomaalt. Läbi aegade tallel hoitud traditsioonid, rahvakombed, omamoodi arhitektuur ning paljud muud huvitavad nüansid kerivad end lahti kulgedes mööda Seto Külävüüd. Kirikud ja muuseumid, tsässonad ja loodusharuldused, teematalud ja matkarajad – seda kõike kogeb Seto Külävüü trassil ehedalt.
www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

 

Sibulateel paljastuvad samuti erinevate kultuuride kokkupuude ning segunemine ja eristumine. Peipsiäärsel marsruudil puutuvad omavahel kokku nii vanausulise arhailised traditsioonid, keskaegne mõisakultuur kui ka Eesti talupoegade traditsioonid ja kombed. Rääkimata maalilistest loodusvaadetest ning Peipsi järve avarustest.
www.sibulatee.ee

 

Läbi Eesti kulgevad eri suundades ka palverännuteed, mis pole mõeldud mitte vaid religioossete huvidega inimestele, vaid kõigile teistelegi. Palverännuteedel on pühakodadele, kirikutele, kabelitele, pühapaikadele lisaks veel palju teisigi huvitavaid kohtasid – aja- või kultuuriloolisi, aga ka looduskauneid paikasid. Nõnda kujutab iga palverännutee endast tegelikult mitmekesist ning Eestist head ülevaadet andvat marsruuti.
www.palverand.ee
www.camino.ee
www.maarjamaa.eu 

 

 

Keskmised matkarajad

 

Poolepäevase kerge matka tarbeks leidub radasid üle Eesti arvukalt. Nende pikkus jääb tavaliselt alla kümne kilomeetri (koos haruradade või liituvate matkaradadega on võimalik läbida ka pikemaid vahemaid) ning rajad on mõeldud peamiselt pühapäevamatkajatele või jalutajatele, kes soovivad üksi või seltskonnaga veeta looduses mõned mõnusad tunnid.

 

Nigula matkarada Pärnumaal algab Nigula järve äärest, kulgedes alguses piki järvekallast, seejärel suundub aga lagedale rabale. Värskelt renoveeritud laudtee viib vaatetorni juurest laugaste vahele ning rästiku kombel vingerdades kuni linnuvaatlustornini. See on paras paik puhkepausiks või miks mitte ka ekstreemsemaks ööbimiseks. Linnuhuvilistele on see aga sobiv koht vaatluste läbiviimiseks. Rada ise kulgeb veel kaugemale, metsakasvanud luidete peale, kus näeb jälgi paar aastakümmet tagasi ümbruskonda laastanud marutuulest.

 

Laugasterohket sood ületab ka Ida-Virumaal asuv Selisoo matkarada, olgugi et seal on rabaavarused veidi rohkem metsaga kaetud ning laukaid oluliselt enam. Selisoo rajale jääb paar suuremat järve, neist ühes on võimalik ujuda järve keskel asuvatele pisitillukestele saarekestele. Nagu Nigula, nii on ka Selisoo matkarada „ühesuunaline“ – ehk siis hiljem on tarvis sama teed mööda tagasi minna.

 

Erandiks pole ka Marimetsa rada Läänemaal, mis algul kulgeb läbi võsa ning üle heinamaade, seejärel sirutub aga noolsirgelt üle raba. Arvukatelt infotahvlitelt võib lugeda nii piirkonna ajaloo, kui ka erinevate rabavormide ning keset raba paiknevate omapäraste veesoonte kohta. Raja lõpus, laukajärvede ääres, kõrgub vaatetorn, mille tipust avanevad erilised ning kaunid loojanguvaated.

 

Populaarne matkarada on ka Viru raba Narva-Tallinn maantee ääres. Sinna võib julgelt minna isegi ratastooliga, sest kuni raba keskel asuva vaatetornini kulgeb lai ning mugavalt sõidetav laudtee. Sealt edasi läheb kitsam laudadest rada järvedeni ning pikema jalutuskäigu huvilised saavad ringiga mööda rabaveert tagasi algpunkti liikuda.

 

Soomaa lausa kubiseb matkaradadest ning sinna võib end erineva pikkuse ning ülesehitusega teedel seiklema unustada paljudeks päevadeks. Pikematest Soomaa matkaradadest väärivad tähelepanu Ingatsi ja Lemmjõe matkarajad. Ingatsi matkarajal kõndides näeb puudel märke Soomaa viienda aastaaja ehk üleujutuste kohta. On paikasid, kus isegi pikakasvulistel matkasellidel ulatuvad üleujutuste märgid lõuani, sest suurvesi tõuseb seal niivõrd kõrgele ja uputab rajad ning metsaalused. Liikudes tasahilju Lemmjõe matkarajal, võid hea õnne korral märgata tegutsemas kopraid – olgu siis ujumas või suisa puude kallal hambaid teritamas. Tõendusi nende väikeste ehitusmeistrite tööst näeb aga kõikjal – näritud kännud, kopratammid, vette lohistatud tüved, maa-alused tunnelid.

 

Paunküla mägedes Harjumaal kulgeb päris mitu eri pikkuse ja raskusastmega matkarada. Seal saab matkaja tõusta järskudele mäenõlvadele, laskuda sügavatesse orgudesse, mööduda kirkalt säravatest järvesilmadest ja ületada laudtee kaudu soiseid piirkondasid. Lõpuks võib laagriplatsil tule süüdata ja nautida puhkehetki koos väikese piknikueinega või jääda pikemalt laagrisse.

 

Saaremaa keskel asuv Koigi raba matkarada pakub võimalust liikuda eriti omapärasel teel. Enamikul Eesti matkaradadest on puidust laudteed, kuid Koigi rabas on selle asemel metallist jalgealune. Pikad metallplaadid pärinevad nõukogudeaegsetelt lennuväljadelt, kus neid kasutati maapinna katetena. Nüüd on rasked metalldetailid rabasse veetud ning märgitud nende abil maha matkarada, mis kulgeb läbi Saaremaa ainsa suure soo.

 

Alam-Pedja hiiglaslikud rabamassiivid peidavad endas palju metsloomi ning pakuvad metsikus looduses seiklejaile rohkeid võimalusi tsivilisatsiooni eest pagemiseks. Kes aga eelistab looduses liikuda veidi mugavamalt, siis Altmetsa matkarada annab selleks piisavalt valikuid. Teekond kulgeb piki jõekallast, üle ojakeste, läbi metsade ja üle aasade. Rajale jääb massiivne palkidest vaatetorn, mille ülemistel korrustel on vaateavad ning pingid puhkamiseks. Samuti saab infotahvlitelt lugeda legende hiigelhaugist ja muudest tegelastest, kes pidavat Alam-Pedjal ringi liikuma.

 

Võrumaal piki Piusa jõe kaldaid ning läbi maalilise ürgoru viiv Piusa ürgoru matkarada toob matkaja tsivilisatsioonile taas lähemale. Taluõued ega asulad ei jää ühest küljest eriti kaugele, kuid järgmisel hetkel leiab rändur end rahulikust ning eraldatud jõesopist, kus paitavad kõrvu vaid lindude laul ja veevulin. Seda rada on kõige mõnusam läbida mitmepäevaste etappidena – lüüa laager üles meeldivas paigas ning oodata seal rahulikult õhtu saabumist. Ent kiirema sammuga saab raja – või osa sellest – läbida ka loetud tundide jooksul.
 

 

Lühikesed matkarajad

 

Kes pikemat jalgsirännakut ette võtta ei soovi või tunneb muret pisipere väsimise pärast, ei pea siiski loodusesse minekust loobuma.
Kõikjal Eestis leidub lühemaid radasid – kilomeeter või vähemgi – millele kergesti ligi pääseb ning kus on turvaline liikuda ka väikelastega. Paljud neist radadest on lisaks looduse nautimisele ka õpetlikud – rajalt leiab hulgaliselt infotahvleid, tihtipeale ka erinevaid atraktsioone, mis annavad võimaluse teha või tundma õppida midagi omapärast.

 

Rae järve äärne matkarada Pärnumaal kulgeb peamiselt piki järvekallast. Rajaäärsed sildid tutvustavad ümbritsevat elusloodust – järvevette rajatud vaatetornis saab ise uudistada, kas mõni siltidel kirjeldatud lindudest-loomadest ka silma jääb.

 

Hiiumaal Kaleste rannas ning mereäärses metsas looklev rada viib läbi eripalgeliste rannikumetsade, üle luidete ning rannalegi välja – maalilise lahesopi ääres ei maksa mitte üksnes rannapuhkusele keskenduda, vaid teha väike jalutuskäik ka ümbruses.

 

Pärnumaal Kabli looduskeskuse juures paiknev õpperada annab võimaluse pärast keskuse külastamist otsida loodusest neidsamu taimi ja elusolendeid, keda keskuse väljapanek tutvustab. Tuvastamisele aitavad kaasa rajaäärsed infotahvlid. Samamoodi nagu enamike teiste õpperadade puhul, leiduvad Kabliski laagri- ja lõkkeplatsid, kuhu saab soovi korral pikemalt peatuma jääda.

 

Porkuni pae- ja energiarada Lääne-Virumaal on hoopis teistsuguse suunitlusega. Kes tahab oma elujõudu värskendada ning uut energiat saada, siis just see rada pidavat taastumiseks hästi sobima. Ent ka skeptilisema meelelaadiga matkajaile leidub rajal põnevat – kaunis parkmets, vana paemurd, karstilehtrid, paepark.

 

Karula rahvuspargis Võrumaal lainetava Ähijärve ümbruses on rohkesti eripalgelisi radasid. Teiste seas on ka kaldaid mööda kulgev Ähijärve õpperada, mis läbib ajaloolisi teid ja rajakesi. Näeb nii kultuuriloolisi kui looduskauneid paikasid ning soovi korral võib kasta end ka veevoogudesse.

 

Käsmu poolsaare maalilistel randadel ja tuules kohiseva männimetsa all asub Käsmu õpperada. Jalutada saab ajaloolise kapteniteküla tänavatel, põigata läbi tillukese metsajärve äärest ning imetleda Eesti suurimat kivikülvi.

 

Näärikivide õpperada Matsalus viib jalutajad üle rannaniitude. Pole mingi ime, kui raja ääres näeb rohtu näksivaid lambaid ja muid karjaloomi. Rääkimata paljudest eri linnuliikidest, kes Matsalus pesitsevad või rändeajal seal põgusalt peatuvad. Linnuhuvilistele on Matsalu kindlasti üks parimaid piirkondi Eestis. Ning Näärikividega seotud põnevast legendist saab aimu siis, kui ise kivi juures ära käia.

 

Kellele meeldib lindude tegevust jälgida, siis ka Hiiumaal asuv Orjaku õpperada pakub selleks piisavalt võimalusi. Mitu eri pikkusega rada läbivad roostikuga kaetud alasid ja ületavad sildade abil veesilmasid. Vaateplatvormidest ja -tornidest avaneb vaade ümbritsevale loodusele ning infoviidad suunavad märkama erinevaid linde ja loomi.

 

Võrumaal Pähni looduskeskuse juures asuvad õpperajad keskenduvad peamiselt metsadele ning metsandusele. Samas näeb igal sammul jälgi metsloomade tegevusest ning vaikselt liikudes pole mingi ime, kui mõni loom ka silma jääb. Nende radade lähistel asuvad kuulsad „metsa kõlakojad“ – ruuporit meenutavad puidust konstruktsioonid, mille sees istudes kostavad kõrvu võimendatud metsahääled.

 

Parika Väikejärve matkarada Viljandimaal viib omapärase ning kuulsust kogunud südamekujulise järve äärde. Maapinnal kõndides seda kuju küll tähele ei pane, ent kui oleks võimalus tõusta pilvepiirile, näeks romantilise kujuga järve, mis asub kesk metsade-rabade rohelust.

 

Põhja-Kõrvemaa on samuti rikas eri pikkusega matkaradade poolest – kergema koormuse saamiseks sobib näiteks Paukjärve matkarada, mis lookleb läbi männimetsade ja üle kunagiste liustike, vahepeal möödudes järvesilmadest. Vaatetornist avaneb vaade nii Paukjärvele kui laiale rabamassiivile selle lähistel, laagriplatsidel saab jalgu nii puhata kui piknikut pidada.

 

Järvamaal Norra-Oostriku allikate juures leidub matkaradasid, mis juhatavad peamiselt allikasilmade juurde. Neist üks huvitavamaid on Sopa allika õpperada, mille sihtpunktiks on Eesti sügavaim allikas. Nimest „sopa“ ei maksa end eksitada lasta – tegelikult on allikavesi suisa sedavõrd selge, et meetrite sügavusel olevad palgid tunduvad jäävat käeulatusse. 

 

 

Isetehtud rajad

 

Matkale minekuks ei pea tingimata valima mõnd ettemääratud ja mahamärgitud rada. Olgu tegu jalgsi, autoga, rattal või muul viisil matkamisega – tavaliselt on kõige põnevamad just need rajad, mis tekivad spontaanselt või muutuvad matka käigus.
Endale sobiva matkamarsruudi valikuks piisab, kui valida välja huvipakkuv teema, piirkond, sihtpunkt.
Näiteks matk piki rannikut pakub piisavalt erisuguseid loodusvaateid, vees sulistamise võimalusi ja palju muud. Võib ka mõnes rahvuspargis või looduskaitsealal sihitult ringi uidata, valides tee, mis tundub parasjagu kõige atraktiivsem. Sõiduvahendiga saab liigelda aga näiteks mõne sobiva temaatika järgi – olgu selleks siis mõisad, kirikud, mälestussambad või midagi muud.
Alati toob huvitavaid seiklusi ja uute paikadega tutvumist kaasa ka meetod, kui valida pimesi kaardil mingi punkt ning suunduda sinna näiteks kõige otsemaid, kõige metsikumaid või muidu omapäraseid radasid mööda.
Eesti pakub igat tüüpi matkade korraldamiseks lõputult võimalusi – kui lasta fantaasial korralikult lennata ning tegeleda veidi ka korraldusliku küljega, siis leiab igaüks endale sobiva raja.

 

Põnevaid ja edukaid matkasid! 

 

 

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: