Avalehele Vali keel:

Puhkus Eestis - uudised

Prindi

Muuda suvi unustamatuks – külasta Eesti väikesaari!

07.juuni 2017
Vormsi

Eesti on vägagi saarerohke riik, kuid vaatamata sellele kahte täpselt ühesugust maatükikest meie merest ei leia. Juba kaugelt vaadates on iga saareke omanäoline ja täiesti kordumatu. Kui soovid, et sinu elu oleks täis üllatusi ja kauneid mälestusi, siis tasub kindlasti väikesaarte külastamiseks leida aega ning võimalusi.
Rohkem kui pool sajandit olid väikesaared meie inimestele kättesaamatud ja kauged. Nende külastamine võib tänapäevalgi olla veidi keerukas ja planeerimist nõudev ettevõtmine, kuid seda väärtuslikum elamus saarekülastusest lõppkokkuvõttes kujuneb. 



SOOME LAHE SAARED

 

 

Prangli – Eesti põhjavärav

Pindala: 6,4 km²

Kaugus: Leppneeme sadamast 19 km

 

Prangli saar asub Leppeneeme sadamast tunnise meresõidu kaugusel ja on Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar. Kolme küla peale kokku on elanikke ligi 100. Tallinna lähedus on kahtlemata üks neid põhjuseid, miks Prangli saar on armastatud puhkekohana muutumas järjest populaarsemaks.
20. sajandi algul oli asustustihedus saarel väga suur – ligi 80 inimest ruutkilomeetri kohta. 1934. aastal elas saarel 469 inimest.
Saarlaste huumorisoon ning külalislahkus meelitab külalisi meeleolukatele kastiautoekskursioonidele. Vaatamisväärsusest on olulisemad puukirik, muuseum, maagaasiläte, auriku "Eestirand" mälestusmärk ning maastikukaitseala. Suviti toimub Prangli saare sadamas asuvas kultuurikuuris "Noor kaardivägi" mitmeid üritusi. Spordisõprade seas on populaarsed Prangli jooks ning vanade puulaevade regatt. Lisaks toimub omanäolises sadamakuuris suveteater ning esinevad nimekad bändid.
Ehkki saare pinnas on suhteliselt liivane, saad jalgrattal (võid kaasa võtta) päevaga tervele Pranglile tiiru peale teha. Mootorsõidukeid kaasa tuua pole lubatud, soovitatav on tellida veoautoekskursioon. Sadamas on avatud jalgrattalaenutus.
Prangli saarel on suveperioodil avatud kvaliteetne ning imelise asukohaga restoran SaareRoots, toidukauplus ning suveniiripood Prangli Puukoda. Sadamas on avatud turismiinfopunkt ning kohvik.
Ligipääs saarele on hea ja Prangli hiilgab mitmekesise looduse ning ilusate maastikega. Prangli saare ja Leppneeme sadama vahel sõidab iga päev reisilaev Wrango. Suviseks puhkuseks tasub pilet kindlasti ette broneerida.
Veel rohkem infot vaata veebilehelt: www.prangli.ee

 

 

Aegna – rändrahnude saar

Pindala: 2,9 km²

Kaugus: Rohuneemest 1,5 km, Tallinnast 14 km

 

Aegna saar on maastikukaitseala, eesmärgiga kaitsta sealseid metsa- ja rannikukooslusi, samuti haruldasi liike ning nende elupaiku. Saarel asuvad endised militaarrajatised, suur kivikülv, vana kalmistu, maagiline kivilabürint, erinevad matkarajad ning kaks telkimis- ja lõkkekohtadega supelranda. Aegna on Tallinna haldusala, kus elab aasta ringi kaks ja suviti kümmekond inimest.
1923. aastal muudeti Aegna suletud saareks, kuna sinna rajati merekindlus (selle varemed on hämmastavad – saarele on omal ajal veetud rohkesti rauda ja tsementi). Seega lisaks huvitavale loodusele on põnevad ka vanad militaarrajatised, mis asuvad saare loodeosas.
Aegna saare püsielanikud leidsid 2009. aastal visa tööga salapärase kivilabürindi, mida mitu kodu- ja ajaloolast on juba aastakümneid hävinuks pidanud. Eestis seostatakse labürintide levikut rannarootslastega. Nüüdseks on kivilabürint taastatud ja labürindi keskmesse ning sealt tagasi on 268 meetrit. Labürindi läbimine avaldab mõju igale labürindi läbijale sügavalt isiklikult, isiklike meelte peegelduse kaudu.
Saarel on kolm märgistatud matkarada, millel on kokku 24 kirjeldatud peatuspaika, mis tutvustavad saare loodus- ja ajalooväärtusi. Saare lääneosas asub Flora ohvitseride kasiino hoone, mis pärineb esimese Eesti Vabariigi ajast.
Väiksemad ja suuremad rändrahnud hämmastavad saare külastajaid oma rohkusega. Üle 10 meetrise ümbermõõduga rändrahne on saarel ligi 30. Kõige suuremad rahnud on enam kui 20 meetrise ümbermõõduga ja rohkem kui kolm meetrit kõrged. Saare põhjaosas asub üks saare suurimaid rändrahne Eerikukivi ehk Maiekivi (ümbermõõt 23 m, kõrgus 4 m).
Aegnale sõitmiseks on tarvis minna Tallinna Kalasadamas laeva peale (parvlaev Vesta – Kihnu Veeteed) ja tunni aja pärast jõuategi kohale. Tallinlastele kehtib tasuta sõidu õigus. Kahjuks on selline reis võimalik ainult suveperioodil.

 

 

Naissaar – Tallinna lahe „lukustaja“

Pindala: 18,7 km²
Kaugus: Piritalt 18 km, Tilgu sadamast 9,5 km

 

Naissaar on Soome lahe suurim ja vanim saar (suuruselt Eestis kuues). Saar on eelkõige tuntud imekenade liivarandade, matkaradade, militaarpärandi ja suvel toimuva Nargenfestivali järgi. Naissaarel on kümmekond suveelanikku ja aasta ringi elavad saarel neist mõned.
Saare ida- ja lõunarannikul on puhta liiva ning looduslike rannaroosidega rannad. Enamik saarest on kaetud metsaga ning kogu saar on looduskaitse all. Matkasõpradele on Naissaarel kolm 10–13 km pikkust matkarada: militaarrada, kultuurirada ja loodusrada, kõik on viitadega tähistatud. Matkaradade alguspunktiks on Suursadam. Jalgsimatka asemel võib tellida ka giidiga ekskursiooni jalgrattal, nõukogudeaegses kastiautos või maasturil.
Naissaare huviväärsusteks võib pidada liigirikast loodust, kitsarööpmelist raudteed ja toimivat rongiliiklust, tsaariaegset suurtükipatareid, nõukaaegset miinitehast, paradiisiranda ja puhast rannaliiva. 
Omari küün on igal suvel traditsioonilise Nargenfestivali toimumispaik ja rõõmustab publikut teatrite ja kontsertidega pea igal suvisel nädalavahetusel. Nargenfestivali looja on dirigent Tõnu Kaljuste, tänu kellele on Naissaarest saanud omamoodi kultuurisaar.
Regulaarne laevaühendus Naissaarega toimub mai lõpust septembri keskpaigani (www.monica.ee). Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga. Sadama lähedal on telkimisala, ööbimisvõimalusi leiab sadama lähistelt Naissaare turismi- ja puhkekeskuses ning Männiku külas asuvas Naissaare külalistemajas.

 

 

Pakri saared

Pindala: Suur-Pakri 11,6 km²
               Väike-Pakri 12,9 km²
Kaugus: Paldiskist 3 km

 

Huvitaval kombel on loode-kagu suunaliste pikerguste saarte suurused nimedele vastupidised. Ilmselt oli väiksema saare Suur-Pakriks nimetamise põhjuseks tollane suurem elanike arv ja paremad põllumaad võrreldes teise saarega. Pakri saarte loodus on tihedalt seotud Põhja-Eesti klindiga ja kõrgeim osa sellest on Väike-Pakri pank. Saartel oleva paekalda pikkus ulatub üle 8 km.
1939–1947 moodustasid saared Pakri valla, kus elas veel 1939. aastal lausa 329 elanikku (tänapäeval elab Pakril aasta ringi ca 5 inimest).
Pakri saared on saanud rohkesti pommitabamusi, kuna nõukogude perioodil elanikud sundevakueeriti ja pärast seda kasutati saari õppepommitamiste polügoonina. Sinna heitsid oma hävitava laengu teiste seas ka Kaug-Idast startinud strateegilised pommitajad. Sel ajal oli saartel kõndiminegi ohtlik, kuna iga hetk võis hooletust sammust õhku lennata. Tänapäeval on saared demineeritud, kuid seal võib siiski leiduda ohtlikke lõhkekehi. Kahtluse korral on parem võimalikke lõhkekehi mitte puutuda.
Saarte olulisimad huviväärtused on kaunid vaated ning maastiku omapära. Suure hulga vaatamisväärsustest moodustavad nõukogude sõjaväe maha jäetud lagunenud hooned, keldrid, tornid, majad, mille otstarvet on tänapäeval keeruline määrata. Praegu huvitab saarekülalist eelkõige saarte loodus, kõrge pankrannik, mis kohati on 17 meetrit kõrge. Samuti ümberringi laiuv meri ja rikkaliku taimestikuga maapind, mis elab nüüd oma privaatset elu.
Üleveod Väike-Pakri saarele toimuvad Kurkse sadamast Arabella-nimelise kiirkaatriga. Vahemaa sadamast saare randumiskohani on 2,2 meremiili (4 km), mis läbitakse umbes 15 minutiga. Sildumine toimub Väike-Pakri lõunaosas, ujuvkai ääres. Suvel toimuvad ka plaanilised ühepäevased reisid ja pakutakse erinevaid pakette. Vaata infot lähemalt: www.pakrisaared.ee

 

 

Osmussaar
Pindala: 4,7 km²
Kaugus: Dirhamist 10 km

 

Keskmisele eestlasele on viikingite peajumala Odini järgi nime saanud Osmussaar tundmatu maa. Salapära ja müstikat jagub saarel küllaga, sest Osmussaar on kui seiklusraamat. Saare huvitavaim vaatamisväärsus on merest tõusnud pankrannik (u 3000 aastat tagasi). Saarekülalist võlub ainulaadne loodus, pankrannikul kõrguv tuletorn, soolane ja karge merevesi, kalarikkad järved, saarel alati puhuvad tuuled ja kõrvetav päike. See on hea võimalus nautida rahu, vaikust ja tuule kohinat ning samas avastada enda jaoks täiesti uus maailm. Saarel on infostendidega varustatud matkarajad ja tähistatud laagriplatsid.
Praegu elab saarel viis püsielanikku. Teadaolevalt oli elanike arv saarel kõige suurem 1930. aastate algul, mil rahvaloenduse järgi elas saarel 131 inimest, kes kõik peale majakavahi perekonna olid rahvuselt rootslased. 1940. aastal kogu elanikkond evakueeriti ja Eesti-Vene baaside lepingu põhjal asuti sinna rajama kindlustatud mereväebaasi. 
Osmussaarele saab reisida nii suurema seltskonnaga kui ka üksi või kahekesi. 2017. aasta plaaniliste reiside kuupäevad avaldatakse mai alguses. Lähemat infot leiab: www.osmussaarereisid.ee

 

 

LÄÄNE-EESTI VÄIKESAARED

 

 

Vormsi
Pindala: 93 km²
Kaugus: Rohuküla – Sviby ca 12 km

 

Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis. See on päikeseline, salapärane ja külalislahke saar, mis pakub oma puutumatu loodusega rohket avastamisrõõmu. 2013. aasta seisuga oli saarel 413 elanikku. Peamisteks tegevusaladeks on turism, põllu- ja metsamajandus ning kalapüük. Enne teist maailmasõda elas seal aga umbes 2500 inimest, enamik neist olid rannarootslased. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil sealt põgeneti.
Parima ülevaate Vormsi ajaloost saab Vormsi talumuuseumis, kus on taastatud rannarootsi talu koos kõige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sündinud ja sõja ajal Rootsi põgenenud rannarootslaste mälestuste põhjal. 
Saarega võid tutvuda iseseisvalt või asjatundliku giidi abil. Marsruute on nii looduse- kui kultuurihuvilistele. Vaatamisväärsusi leidub Vormsil rohkesti. Kindlasti tasub sisse astuda surnuaeda, kus saab näha haruldasi 13. sajandist pärinevaid keldi riste. Sealsamas asub ka 14. sajandil ehitatud kirik. Eraldi mainimist väärivad saare eriilmelised rannad. Vormsi lääneosas asub paepaljandi ja saare siseossa ulatuvate klibust rannavallidega Saxby rand, mis pakub tõelist silmailu. Kaunis koht on ka Rumpo poolsaar, mille tippu viib kadakatega ääristatud romantiline matkarada. Sellel poolsaarel karjatatakse veiseid, lambaid ja hobuseid.
Seiklus algab Vormsi praamil Ormsö, mis sõidab Rohuküla ja Sviby vahet. Sõit kestab 40–45 minutit. Ormsö võtab peale nii sõidukeid kui inimesi. Suveperioodil on tarvis praamipilet varakult broneerida, sest maalilisele Vormsi saarele seikleb tuhandeid inimesi. Rohkem infot Vormsi praamiaegade kohta leiab: www.veeteed.com
Uuri Vormsi kohta veel: www.tule-vormsile.ee

 

 

Vilsandi
Pindala: 8,8 km²
Kaugus: Papisaarest 8 km

 

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul ja see on osa Vilsandi rahvuspargist. Tuuline ja kaljune Vilsandi on kõige päikselisem koht Eestis. Saare loodusele on iseloomulik mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik taimestik. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kellest talvel viibivad saarel vaid üksikud. Saar koosneb kahest osast – läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur-Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike-Vilsandist. Üldse kokku hõlmab Vilsandi looduskaitseala ligikaudu 100 saart, laidu ja rahu, kogupindalaga 12,9 km².
Vilsandil elab Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on "Vilsandi laul". Saarel elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aastaringselt lastekirjanik Heino Väli.
Vilsandi saarega toimub paadiühendus Saaremaal asuva Papissaare sadama kaudu ja meretee on ca 8 km pikk. Vaata reiside kohta: www.islander.ee
Vilsandi ainuke sadam – Vikati – asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Madala veega pääseb läbi Käkisilma Kuusnõmme poolsaare otsast jalgsi läbi mere Vilsandi saarele. Alati tuleb jälgida süvendatud Käkisilma veetaset, kuna see võib ulatuda täiskasvanul nabapiirkonnani, ja veevool võib olla päris tugev. Matkaraja pikkuseks on umbes kaks kilomeetrit.

 

 

Kesselaid
Pindala: 1,7 km²
Kaugus: Muhust Lallilt 3,6 km², Virtsust 7,4 km²

 

Kesselaid asub keset Suurt väina poolel teel Muhu ja mandri vahel ning see on Väinamere laidudest vanim ja kõrgeim. Kesselaid kuulub Muhu valla koosseisu. Laid asub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Siin on mitmekülgne loodus, kõige kõrgem osa on looderannik – mitmeastmelise järsaku kogupikkus on 1,3 kilomeetrit. Siin avaneb uhke vaade, kuni 8,5 meetri kõrgune pank – Kesse pank. Saare idaküljel on liivarand. Saarele saab kohalike kalurite abiga Virtsust või Muhust Lalli sadamast.
Umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane. Saarele on RMK rajanud matkarajad. Poodi saarel ei ole, kogu söök-jook tuleb külalisel kaasa võtta. Elu on saarel seatud looduse järgi, elada tuleb säästlikult ja läbimõeldult. Saarel pole ka elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest.
1930. aastate lõpul oli Kesse külas viis talu ja laiul elas ühtekokku umbes 50 inimest. Praegu elab saarel püsivalt vaid saarevaht. Viimastel aastatel on hakanud endisele külaasemele tekkima suvitusasustus. Vaata lähemalt näiteks: www.kesselaid.ee

 

 

Kõinastu
Pindala: 2,6 km²
Kaugus: Koguvast 6 km, Orissaarest 10 km

 

Kõinastu laid asub Väinameres Väikese väina loodesuudmes, Muhu saare läänepoolseimast kohast, Sääreotsast, umbes 2 km loodes. Kõinastu ja Muhu vahel on vett vähe, sest kahe saare vahe täidab Kõinastu lee – pikk liivane leetseljak. Väga madala veega võib saarele jõuda isegi kuiva jalaga.
Huvitav fakt – kuigi Kõinastu tundub olevat tihedalt seotud Muhu saarega, kuulub see halduslikult hoopis Saaremaa alla.
Kõinastu kõrgeim rahvaarv on ulatunud üle 70 (nt 1934. aastal). Viimased põliselanikud lahkusid saarelt 1965. aastal ja pärast seda muutus saareke peamiselt suvituskohaks. Aastal 2007 tegutses Kõinastul üks talumajapidamine, kuid praeguseks püsielanikke enam pole.
Maastikuliselt on väikesaar väga eripalgeline. Siin on koguni üheksa erinevat maastikutüüpi. Erinevatest kasvukohtadest on laiul leitud kokku 369 taimeliiki, millest 16 on kaitsealused. Kõinastu läänerannikut ilmestavad kõrged klibuvallid: meri on murrutanud neisse kuni nelja meetri kõrguse 1,5 km pikkuse astangu, mille jalamil veepiiril paljanduvad aluspõhja kivimid. Seda osa rannast kutsutakse Vesiruks.
Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi “Mehed ei nuta” materjalist.
Kõinastusse pääseb jalgsi üle lee või paadiga Koguvast või Orissaarest.

 

 

LIIVI LAHE SAARED

 

Abruka
Pindala: 8,8 km²
Kaugus: Roomassaarest: 9 km

Abruka saar asub Riia lahes Saaremaa lõunarannikul ja kuulub Lääne-Saare valla haldusalasse. Kõige rohkem on saarel elanud korraga umbes 150 inimest (19. sajandi lõpus). Praegu on saarel on 32 elanikku (2010. a seisuga), aasta ringi elab neist saarel ca 6.
Saare põhjatipus asub Abruka sadam, kus asub ka alaliselt saare ja Saaremaa Roomassaare sadama vahelist transporti teostav reisiparvlaev Abro. 2010. aastal valmisid uus sadamahoone ja kaks uut kaid.
Abruka on moreenkõrgendik, merepinnalt kõige rohkem 9 m kõrgusel. Saare taimkattele on iseloomulikud rannaniidud, kadastikud ja metsad, mis moodustavad umbes poole pindalast. Saare lõunapoolses osas on 92 ha metsa kaitse all. Laialehine salulehtmets, mis on Abruka huvipakkuvaim taimekooslus, moodustab sellest ainult 5 ha. Sellist lopsakust nagu Abruka metsas mujal Eestis naljalt ei leidu.
Saare ajaloolises keskuses, vana mõisapargi veerel seisab saare vanim säilinud hoone, maakivist rookatusega maja (Abruka Maja), mis on korda tehtud ja milles võib tutvuda saare aja- ning kultuurilooga.
Vaata lisa: www.abrukainfo.eu

 

 

Kihnu
Pindala: 16,4 km²
Kaugus: Munalaiust 13 km

 

Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes saar Eestis. Saart ümbritseb enam kui 50 asustamata laidu. Kihnu on madal ja tasane saar, tema kõrgeim punkt ulatub 8,5 m üle merepinna. Kihnu on aluseks põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele.
Kõige enam inimesi elas Kihnus 1930. aastatel – üle 1100. Kihnu valla rahvaarv oli aga 1. jaanuari seisuga (2016. aastal) 682.
Kihnu saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel. Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel, siin asub sidejaoskond, poed ning Kurase keskus. Põhjaosas asub ka lennuväli. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.
Kihnu saab kevadest kuni sügistormideni laevaga kas Pärnu või Munalaiu sadamast (asub Pärnust 50 km). Pärnust minnes on sõiduaeg 2,5 tundi, Munalaiust 1 tund. Laeva ajad ja hinnad leiab Kihnu Veeteede leheküljelt www.veeteed.com. Laeva peale saab minna ka autoga.

 

 

Ruhnu
Pindala: 11,4 km²
Kaugus: Roomassaarest 72 km, Munalaiust 79 km

 

Kaugeim Eestile kuuluv saarterühm on Liivi lahe keskosas asuv Ruhnu koos teda ümbritsevate laidudega. Ruhnu on vanim väikesaar Eesti rannikumeres. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km.
Kõige rohkem elas inimesi saarel 1842. aastal – 389. Põline rootsi kogukond, kus elati 17. sajandi kommete järgi, lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi 4. augustil 1944. Kuid 2009. aasta seisuga on Ruhnu saarel 29 majapidamist, kus elab kokku 56 inimest.
1644. aastal ehitatud Ruhnu puukirik on üks vanimaid puitehitisi Eestis. Kiriku barokkstiilis torn valmis 1755. Saare kõrgeimal kohal, Haubjerre mäel on aastast 1877 ainulaadse arhitektuuriga metalltuletorn, mis on kokku pandud Prantsusmaal valmistatud detailidest. Torni joonised võis teha noor Prantsuse insener Gustave Eiffel.
Omaette vaatamisväärsus on luidetel kasvav Ruhnu mets. Saarel on mitmeid haruldasi ja kaitse all olevaid taimeliike, samuti elab Ruhnus juttselg – kärnkonn. Suplemiseks on kõige sobilikum Limo "laulvate" liivadega rand saare kaguosas. 
Ruhnu saarega on regulaarne lennuühendus. Talvel saab sinna lennata nii Kuressaarest kui Pärnust. Vaata lähemalt lehelt: www.lendame.ee
Kiirkatamaraani "Runö" navigatsioonihooaeg liinidel Pärnu-Ruhnu-Pärnu ja Kuressaare-Ruhnu-Kuressaare toimub maist oktoobri lõpuni. Piletiinfo ja broneerimine www.tuulelaevad.ee

 

 

Manilaid
Pindala: 1,9 km²
Kaugus: Munalaiust 0,9 km²

 

Manilaid on 4,5 km pikkune kitsas seljandik, mandriga paralleelne ja ninaga Kihnu poole. Kohati on saar 0,5 km lai ja see on ka suurim laius. Kuna saar on madal ja kitsas, siis suurte tormide ja üleujutuste tõttu võib Manilaiust vahel saada kuni kolm eraldi tükki. Puid on saarel vähe ja kõndides paistab enamasti meri mõlemalt poolt, seega saarel olemise tunne on eriti ehe. Kõige rohkem on Manilaiul elanud korraga 150 inimest.
Peamiselt rannaniitude ja kadastikuga kaetud ning maastikukaitse all olev kitsuke Manija (Manilaid) on üks väiksemaid laide Euroopas, kus on püsiv elutegevus. Manijal on praegu ca 35 püsielanikku, kelle põhilisteks tegevusaladeks on kalapüük, kudumine ja küpsetamine. Laid on muuseas üheks lemmikpaigaks linnuvaatlejatele. Saare keskel tee ääres asub ka Pärnumaa suurim rändrahn Manija Kokkõkivi.
Manijale sõidab Munalaiu sadamast liinilaev Manija Mann, vt: www.tostamaa.ee (transport) ning Kihnu Veeteede praam, vt www.veeteed.com.

 

 

Soovitused väikesaarte külastajatele

  • Enne saarele minekut uuri infot saare kohta ning vii end kurssi reeglitega, mida seal tuleb järgida.
  • Kasuta saarel ringi rändamiseks ainult selleks loodud teid ja radu.
  • Ole heatahtlik ja ära häiri saareelanikke.
  • Eramaal peatumiseks (näiteks telkimiseks) tuleb küsida maaomaniku nõusolekut.
  • Tee lõket ainult selleks ettenähtud paigas.
  • Ära jäta endast maha prügi. Vii see prügikasti või võta endaga kaasa.
  • Arvesta alati ka teiste külalistega, kes soovivad vaikust ja rahu.
  • Ära häiri kariloomi ning ära unusta aiaväravaid lahti.
  • Hoia loodust, saarel leiduvaid ehitisi ja muid rajatisi.

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: