Avalehele Vali keel:

Puhkus Eestis - uudised

Prindi

Kas oleme suveks valmis?

05.juuni 2017

Suvi on aeg, mil veedame meelsasti oma vaba aja väljas – külastame pere ja sõpradega tihedamini väliüritusi, käime seenel ja marjul ning matkame ja avastame uusi kohti. Väljasõite planeerides tuleks kindlasti läbi mõelda võimalikud ohutegurid, kuigi see on viimane asi, mis meil meeles mõlgub. Ootamatusi võib aga juhtuda kõikjal. 



Mida teha, kui saate nõelata?
Mesilase ja herilase piste on harva eluohtlik, aga pistekoht võib olla valus, punetada ja sügeleda. Esmaabiks tuleks torkekohale asetada midagi külma, mis võtab ära valu ja võimaliku turse.
Ohtlikum on olukord siis, kui nõelamine satub hingamisteedesse või kaelapiirkonda või kui inimene on mürgi suhtes ülitundlik. Sellisel juhul võib tekkida hingamisteede turse, mis tähendab lämbumisohtu. Esmaabi peab olema väga kiire, külm tuleb asetada jällegi piste asupaika.
Juhul, kui inimene oma ülitundlikkusest teab, siis peaks ta endaga alati kaasas kandma perearsti määratud tablette ja/või ühekordset adrenaliinisüstalt ning teavitama oma terviseseisundist ka lähedasi. Allergilise reaktsiooni puhul tuleks kindlasti helistada hädaabi numbril 112! Olukorras, kus meditsiinilise abi saabumine võtab aega ja selle aja jooksul muutub kannatanu seisund eluohtlikuks, tuleks kiiresti avada inimese hingamisteed ja vajadusel alustada elupäästvat esmaabi.

 

Muud tüütud putukad
Teiste putukahammustuste vältimiseks on mõistlik kasutada ennetusmeetodit ehk tõrjuda nad inimeste juurest mujale toitu otsima. Ruumidest saab tüütuid külalisi eemal hoida spetsiaalsete ruloode ja aknavõrkude abil. Sääski on võimalik tõrjuda kasutades sääsespiraale ja eriküünlaid. Need sisaldavad enamasti kergestisüttivaid aineid, seega ei maksa neid kasutada lahtise tule läheduses.
Aerosoole pihustatakse tavaliselt otse rõivastele. Laste riietele pihustage kaitsevahendit enne nende selga panemist. Beebide ja koduloomade kaitseks tuleb välja mõelda muid lahendusi.
Puukide eemaldamiseks müüakse apteekides pintsette, mille abil saab putuka kerge vaevaga nahast välja tõmmata. Oht nakatuda on seda väiksem, mida kiiremini puuk keha küljest ära võetakse. Soovitav on keha igal õhtul hoolega üle vaadata. Esimeste haigusnähtude ilmnemisel pöörduge kiiresti perearsti poole.
 

Mürgine roomaja Eesti looduses
Eestis esineb ainukese mürgise maona rästik. Metsas seenel olles tasub käituda ettevaatlikult ja vaadata jalge ette. Rästik hammustab üksnes siis, kui talle peale astuda või teda käega haarata. Ohtlik on ta ka päikesevalguses peesitades või kui rästikupoegadel on kestumise aeg. Siis nad näevad halvasti ja reageerivad instinktiivselt.
Rästiku hammustuse puhul tuleks püüda jääda rahulikuks, võimalusel varjuda ja lamada abi saabumiseni või liikuda aeglaselt ja püüda mitte astuda salvata saanud jalaga. Varjumine jahedasse on oluline, sest see aeglustab mürgi imendumist organismi. Ka lamamine aeglustab inimese elulisi tegevusi (mürgi imendumine). Rästikuhammustust EI TOHI lõigata ega sealt üritada mürki välja imeda. Kui kaaslane soovib teie hammustust „ravida“ mürgi imemise kaudu, kahjustab ta sellega ennast, sest mürk satub suu kaudu ka tema organismi.
Salvatud kohale võib asetada külma, kuid külmakoti ja naha vahele tuleb kindlasti panna mingi riideese. Külma aerosooli ei tohi lasta otse vigastatud kohale. Kannatanule ei maksa anda juua ega pakkuda alkohoolseid jooke, sest nende toimel veresooned laienevad ja mürk levib kiiremini.
Salvamiskoha põletamine ei takista mürgi levikut ja põhjustab lisatrauma. Tuleb meeles pidada, et hammustada saanud jalga ei tohi tõsta kõrgemale, sest nõnda kiireneb mürgi imendumine.
Tähelepanelikud peaksid olema ka koeraomanikud, kes metsas koos lemmikuga jalutavad või jooksevad. Tasub hoolega jälgida rada, mida mööda liigute ja kindlasti ka oma koera. Rästik on kaval roomaja, ta võib ohu korral teeselda surnut. Koer võib haarata rästiku hambusse, millele järgneb ootamatu salvamine. Rästikuhammustuse puhul vajab kiiret meditsiinilist abi ka koer!
 

Igasugune loomahammustus on ohtlik
Loomahammustuse puhul on ohtlikuks tüsistuseks marutõbi ja vaktsineerimata jätmine võib lõppeda surmaga. Marutõve viirus on haige looma süljes juba enne haiguse algnähtude ilmumist, seepärast tuleb ohtlikuks lugeda igasugune loomahammustus.
Esmaabi: tavalise verejooksu puhul õpetatakse see sulgema käepäraste vahenditega, aga loomahammustuse korral tuleks lasta mitteeluohtlikul verel voolata, et loomasülg eemalduks haavast koos verega. Pärast seda peaks haava pesema puhta veega ja võimalusel desinfitseerima haavaümbruse kange alkoholiga (soovitavalt viinaga). Haav tuleb katta võimalikult puhtalt ja seejärel toimetada kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või helistada numbril 112 ja kutsuda abi. Loomahammustuse tagajärjel tekivad enamasti rebimishaavad ja enamik neist vajavad õmblemist.
Hammustuse tagajärjel tekkinud haavadel on hiljem oht põletiku tekkeks ja seetõttu tuleb neid hiljem hoolikalt jälgida ning võimalikult säästvalt siduda. Õigesti puhastatud ning õmmeldud haavad paranevad paremini.
Õigeaegse vaktsineerimisega õnnestub inimesel saavutada immuunsus enne, kui lõpeb marutaudi peiteperiood.
 

Rahulikku suve!

 

 

Ellen Sternhof
Eesti Punase Risti esmaabiõpetaja

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

Otsi turismiettevõtteid

Sulle huvipakkuva teenuse leidmiseks vali otsingufiltrist sobiv valdkond ja piirkond või kasuta märksõnaotsingut.
Valdkond:
Piirkond:
Märksõna: