Puhkus Eestis - uudised

Eile arutati Jõhvi kontserdimajas, kuidas suurendada rahastajate huvi Kirde-Eesti turismitaristu vastu. Ühe uuringu andmetel kaotab Eesti teine tähelepanuväärne turismipiirkond Pärnumaa oma kliente juba Ida-Virumaale, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Igasugust turismi toetavat infrastruktuuri seiklusparkide ja muu näol tuleb kaks korda kiiremini juurde kui majutusasutusi. Praegu on majutusasutuste nappus saanud piirkondliku ettevõtluse piduriks,” nentis konsultatsioonifirma TerTur juhataja Terje Bürkland.

Soome lahe teisel kaldal asub Lappeenranta linn. See on muutnud Vene turistide üheks  meelispaigaks. Eriti hästi mõjutab turism kohalikku kaubandust. Üllatav on, et venelased käivad Soomest kala ostmas.
“Meil avati paar nädalat tagasi uus kalapood, kus on Soome kõige pikem kalalett. Soomes väga palju lõhet ei ole, see on Norra oma, aga seal on Soome kala ka. Venelased ostavad kaupu, mida neil igapäevaseks tarbimiseks vaja läheb,” selgitas Lappeenranta turismidivisjoni direktor Kirsti Rautio.
Ehkki Euroopa Liitu külastavaid Vene turiste jätkub nii Soome kui ka Eestisse, ei maksa siiski ainult ühele sihtgrupile panustada.
“Praegu on küll nii, et Vene turistid on tulemas, aga me ei tohi teha panust ühele turule. Me ei tohi soomlast siin ära unustada. Juhul, kui buumile järgneb langus, siis pole me pannud kõiki kaarte ühele asjale,” märkis Terje Bürkland.

Turism mõjutab ka kohalike inimeste ellusuhtumist, kinnitas Mäetaguse vallavanem Aivar Surva. Ida-Virus on turismiettevõtjad ja omavalitsusjuhid õppinud koostööd tegema.
“Üheskoos on palju mõttekam seda turismindust arendada, kui kõik seda omaette peaksid tegema,” lausus Surva.
Narva ajaloofestival, Kukruse polaarmõis, Kohtla kaevanduspark on vaid lühike loetelu Ida-Viru turismiobjektidest, millest osa on ainulaadsed ka Baltimaades. Sestap on tõusnud näiteks lätlaste huvi Kirde-Eesti vastu.

Allikas: ajaleht Põhjarannik