Põltsamaa linna kultuuri- ja huvitöö keskuseks on aastaid olnud Põltsamaa Kultuurikeskus. Praeguse Põltsamaa Kultuurikeskuse ehitust Miku tänavale(hilisem Suur-Oktoobri ja praeguse Kuperjanovi) alustati 1957 a. üleliidulise agro-zoo-propagandahoone tüüpprojekti alusel. Projekt kohandati aga kultuuritegevuseks. See oli ajajärk, mil spetsiaalselt kultuurimaju ei projekteeritud ega ehitatud, seepärast tuli ehitusi vastavalt kohandada.

Kultuurimaja ehituse rahastajaks oli kultuuriministeerium ja ehitajaks Paide Mehaniseeritud Ehituskolonn(Paide MEK). Kohapealseks töötellijaks oli Põltsamaa Rajooni Kultuuriosakond. Ehitustööde eestvedajaks oli kultuuriosakonna juhataja Ellen Olde.

Hoone valgustid ja tekstiil valmisid eritellimusel Tallina Kunstikombinaadis (hilisem nimetus ARS). Saali klapptoolid valmistas Tallinna Kinofikatsiooni-Mehaanikatehas. Saal ehitati 420 istekohaga.

Kultuuriministeeriumi tellimusel ja rahastamisel valmisid 1965.a. suvel kultuurimaja fuajeesse Nikolai Kormašovi sgrafiitotehnikas seinapannood. Kujude prototüüpideks olid kultuurimaja töötajad Senta Bergmann, Sirje Tuula ja samas ka mitmed teised põltsamaalased.

11. aprill 1961. aastal aktuse ja isetegevuslaste kontserdiga avati uus kultuurimaja nimetusega Põltsamaa Rajooni Kultuurimaja. Lindi lõikas läbi Põltsamaa Rajooni Täitevkomitee esimes Gori Valgur, kes oli ehituse suureks toetajaks. Maja võtme andsid ehitajad üle nn. peaehitajale Ellen Oldele, kes omakorda andis selle üle kultuurimaja direktorile Feliks Leemetile (direktor 1960.a. märtsist - jaanuarini 1963.a.) kogu Põltsamaa piirkonna elanike tarbeks.

Kultuurikeskuse hoone läbis põhjaliku renoveerimise aastatel 1999-2000. Uus ja kaasaegselt remonditud Põltsamaa Kultuurikeskus on käesoleval ajal Põltsamaa linna ja piirkonna suurim kultuurikeskus. Hoones on 400-kohaline saal kontserdite, etenduste, tantsuõhtute jpm. ürituste läbiviimiseks. Õppeklass 40 inimesele, ruumid ringide tegevuseks. Suuri väliüritusi korraldatakse 3000 pealtvaatajat mahutaval lauluväljakul või 2000 vaatajale sobilikul lossihoovil. Kultuurikeskuses tegutseb 25 isetegevusringi rohkem kui 475 osavõtjaga.