Eesti üks huvitavamaid klassitsistlikke maanteekõrtse.

Püstitatud tõenäoliselt 1807-1830, ehit-meister J. Fr. Zwiegmann. Asukoht on traditsiooniline (mainitud juba 1684 ja L.A. Mellini atlases 1797).

Hoone kujunduses on tunda Tartu ülikooli peahoone mõju (triglüüfifriis). Graniidist raiutud soklikivid, võlvitud kelder, servjoonvõlvidega ruumid olid selleaegses kõrtsiarhitektuuris erandlikud.

Ehitatud mõisa telliselöövis põletatud kollakatest kividest, viilkatus on kaetud lamedate katusekividega. Ligi 42m pikkusel frondil on vähe-eenduv keskrisaliit ja rustikaga liseenid (Eesti arhitektuur. Tartumaa, 1999).  Uste-akende laiad krohvpiirded ja kolm sambapaari kaarsilluste tugedena on hilisemad lisandid. 1890 oli kõrts juurdeehitatud kaarjate tiibade tõttu juba "kõver". Külg- ja õuepoolsed seinad olid maakivist, front lihtne.

1989 rekonstrueeriti hoone kaupluseks ja sööklaks.