803. aastal ülikooli juurde asutatud kunstimuuseum loodi loengute ilmestamiseks ja üliõpilaste kunstimaitse arendamiseks. Esimene direktor professor Karl Morgenstern (1770-1852) pani aluse universaalmuuseumile, mille kogud olid valgustusajastule iseloomulikult mitmekesised. Koguti gravüüre, maale, joonistusi, Egiptuse ja Idamaade muistisi, münte ja gemme ning nende kipsist jäljendeid, antiikkunsti originaale ja koopiaid. 19. sajandi keskel spetsialiseeriti muuseum ainult antiikkunstile ning kogudesse lisandus arvukalt antiikkeraamikat ja kreeka skulptuuride kipsvalandeid. 1862. aastal avati muuseum laiemale publikule ja ta omandas suurema tähenduse. Alates 1868. aastast paikneb muuseum ülikooli peahoone vasakus tiivas, mil maaliti ka pompei stiilis interjöör. 1919-1998 kandis muuseum Klassikalise Muinasteaduste Muuseumi nime. 1998. aastast oleme taas Tartu Ülikooli Kunstimuuseum ning lisaks antiikkunstile saab vaadata näitusi muuseumi teistest kogudest või kaasaegsest eesti kunstist.
Parv – see võib kõlada kahtlaselt, aga suured ja mugavad matkaparved on korraliku mootoriga ning nendel kulgedes jõuab kaugele. Lõputud soomaastikud, vaikselt kulgev jõgi, loodushääled, mis ei jää grammigi alla päris džunglihäälitsustele ning lõpuks so...
Asukoht: Lossi 1, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartumaa, 60201
1885-ndast aastast on Alatskivi südames kõigi pilke püüdnud lumivalge loss oma tornikestega.
Balmorali lossi eeskujul ehitatud mõisa peahoone projekteeris kohalik mõisnik parun von Nolcken ise. Aegade jooksul on mõisahoonel olnud erinevaid funktsioon...
ÜKS PIIRKOND
KAKS RAHVUST
KOLM KULTUURI
Kuigi vahel võivad inimesed uurida, kuidas sibulateed juuakse, on Sibulatee siiski pigem Peipsi ääres looklev sihtkoht, kus elavad kõrvuti nii eestlased kui venelased ning mis on tuntud om...
)
',25,25)){kind=small}
',25,25)){kind=small}
)
)
)
)
