Võrumaa on kõige lõunapoolsem maakond ning tal on ainsana Eestis ühine piir kahe välisriigiga: lõunas Lätiga ja idas Venemaaga. See maakond rõõmustab kohalikke elanikke ja külalisi oma künkliku kuppelmaastiku, põlismetsade ning imekaunite järvedega. Just Võrumaalt saavad alguse paljud jõed, mis viivad oma vee Peipsi ja Pihkva järve, Riia lahte ning Võrtsjärve. Piusa jõgi on Eesti suurima langusega jõgi (2,24 m/km). Läbi Võru maakonna voolab ka Eesti pikim jõgi Võhandu (162 km). Kaunid jõed meelitavad siia igal aastal sadu süstasõitjaid ja kalamehi, arvukates järvedes saab ujuda ning paadiga sõita.
Kogu Haanja kõrgustik asub Võrumaal. Siinseist mägedest üheksateistkümne kõrgus ulatub enam kui 280 meetrit üle merepinna. Nende hulgas on ka Eesti kõrgeim mägi Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit üle merepinna.
Võrumaa pakub turistidele ääretult palju elamusi: omanäolised rahvakultuuri tavad, mitmekesine ja puutumatu loodus, kodusena mõjuvad asulad ja külad ning ainulaadne Võru murre. Võrumaal võid kuulda ka Setu murrakut. Vaevalt saad kusagil mujal nii hea ettekujutuse setude elust, nende traditsioonidest, keerukast minevikust ja olevikust kui Obinitsas, kus asub setude rahvamuuseum.
Võrus käi kindlasti ära eesti rahvuseepose „Kalevipoeg” looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ausambajuures ja temanimelises pargis Tamula järve kaldal ning kõnni Eesti pikimal rippsillal (180 m), mis ühendab Võru linna Roosisaare
poolsaarega, kus inimesed on elanud juba 5000 aastat.
Läbi tasub astuda kaKreutzwaldi memoriaalmuuseumist – majast, kus kirjanik elas oma perega aastatel 1833–1877, mil ta töötas Võru linnaarstina. Puhata ja lõõgastuda võid Kubija loodusspaahotellis, kus on avatud uus vee- ja saunakeskus. Siin töötab ka unekliinik, kust saavad abi unehäiretega kliendid.
Võrumaal saab aktiivselt puhata aasta ringi. Siin on arvukalt matkaradasid, järvekaldail on telkimis-, ujumis- ja kalapüügikohad. Talvel võib külaline nautida lumiseid suusaradu, siin korraldatakse ka mootorsaanimatku ja hobusaanisõite.
Mugavad turismitalud hoiavad Sind igal aastaajal vabana mis tahes olmemuredest.
Vaatamisväärsused:
1. Suure Munamäe vaatetornist avaneb erakordne vaade Eesti loodusele. 29,1 meetri kõrgune torn ehitati 1939. aastal. 2005. aasta remondi ajal sai torn endale ka lifti. Torni tipust, 347 meetri kõrguselt avaneb 50 kilomeetri kaugusele ulatuv panoraamvaade.
Avatud: 01.04-31.08 E-P 10-20, Tel: +372 787 8847, www.suurmunamagi.ee.
2. Rõuge Suurjärvon tekkinud jääaja lõpus jääsulamisvee uuristava tegevuse tagajärjel. See on Eesti kõige sügavam järv (38 m). Järves on palju allikaid, mistõttu ujumine on seal keelatud.
3. Hinni kanjon on järsuveeruline org, mille sügavus on 15–20 meetrit ja pikkus 300 meetrit. Oru põhjas voolab Enni oja, mis on sillutanud endale paekivisse sügava sängi. Kanjoni järskudel nõlvadel võib 200 meetri ulatuses näha liivakivipaljandit, mis moodustab 5–6 meetrit kõrge püstseina. Liivakivi värvus varieerub valgest mitut tooni kollaseni. See on Eestis ainus niisugune kanjon.
4. Lasva veetorni galerii on omanäoline objekt, millel on huvitavad detailid: helisev klavertrepp, tünngalerii, valguskaev ja vaateplatvorm. Tel: +372 5193 6948, veetorn.lasva.ee.
5. Vastseliina piiskopilinnus ehitati 1342. aastal ja see oli üks Eesti territooriumi kõige raskemini vallutatavaid piiriäärseid kindlustusi. Põhjasõja tulemusel kaotas linnus oma endise tähtsuse. Tänaseni on säilinud põhja-, kagu- ja kirdetorn ning sillapea lõunamüür. Huvilised võivad ronida 500 aastat tagasi ehitatud suurtükitorni, mille laskeavadest avanevad suurepärased vaated Haanjamaa küngastele ja Pihkva poole.
Tel: +372 509 6301, www.vastseliina.ee/linnus.
6. Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes. See on Eesti jämedaim puu: tema ümbermõõt on 8 meetrit. Tamm on 800 aasta vanune.
7. Vana-Antsla mõisaon esimest korda mainitud juba 1405. aastal. Mõisa lähistele on rajatud liigirikas 12-hektariline tiikidega park. Mõisa ümber kasvavad iidsed tammed, millega on seotud hulgaliselt legende: räägitakse, et nende puude all olevat ööbinud kuningad.
8. Obinitsa setu muuseumissaab tutvuda esimese Eesti Vabariigi aegse (1920–1940) Obinitsa setu pere elu ja kommetega. Muuseumi tubade sisustus koosneb ümbruskonna küladest kogutud esemetest. Muuseumis on ainulaadne setu naiste käsitööesemete kogu: peened värvilised pühaserätid, ilukäterätid ja rahvarõivad.
Tel: +372 785 4190, www.obinitsamuuseum.ee.
Huvitavaid fakte
Võrumaal asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m).
Võrumaa lõunaosas paikneb Baltimaade kõrgeim punkt: see on Suur Munamägi, mille kõrgus on 318 meetrit üle merepinna.
Võrumaal kõneldakse oma erilist murret, mida tänapäeval räägib umbes 70 000 kohalikku elanikku.
Võrumaal asub Eesti sügavaim ürgorg, mida nimetatakse Kütioruks: selle pikkus on 4,7 kilomeetrit ja laius 250–600 meetrit.
Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881.
Pealinn: Võru Linnad: Võru, Antsla Pindala: 2305 km² Rahvaarv: 37 494
)
)
