Saare maakonda kuulub Eesti suurim saar Saaremaa, mis on tänu omapärasele loodusele ja rohketele vaatamisväärsustele üks Eesti populaarsemaid puhkepaiku. Saaremaale pääseb praami või lennukiga.
Eraldatus Mandri-Eestist on võimaldanud kaitsta Saaremaa omapära: vanades külades võib näha veel rookatusega maju ja kiviaedu, räägitakse oma murret ning kantakse kauneid rahvariideid. Saaremaa kliima on pehme, muld lubjarikas ning taimestik ja loomastik üllatavalt mitmekesine. Hulgaliselt loodusobjekte on kaitse all, suurimad neist on Viidumäe looduskaitseala ja Vilsandi rahvuspark.
Peale selle võib Saaremaal leida maalilisi parke, kõrgeid kaldajärsakuid, suuri puid, rändrahne ja ainulaadseid rabasid. Saaremaa kuulsaim loodusobjekt on kahtlemata Kaali meteoriidikraater. Mitmete vaatamisväärsuste hulgas tuleb mainidaAngla tuulikumäge, Panga(Mustjala) panka, XVII sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorni, Loona mõisa, Maasi ordulinnusevaremeid ja Viki külas asuvat Mihkli talumuuseumi. Saaremaa keskaegsed kirikud rõõmustavad vana arhitektuuri huvilisi.
Saaremaa pealinnas Kuressaares on hästi säilinud vanalinn ja suursugune piiskopilinnus, mis on ehitatud XIII sajandil. Vanalinnas saab imetleda kahte Laurentiuse ja Siioni kirikut, aga ka vana veskit, turuhoovi ning endisaegsete linnakodanike maju. Magushapu leib, tuulikud ja koduõlu on lahutamatu osa Saaremaa elust ning külaliste silmis on need ka saare sümbolid. Saaremaa merelahtedes ja kaldasoppides leidub rikkalikult ainulaadset ravimuda, mis muudab saare mere- ning mudaravi
Mekaks. Kohalikud spaahotellid on juba ammu kuulsad üle kogu maailma. Kohalike elanike külalislahkust ja huumorimeelt kinnitab Kuressaare lahe kaldal seisev meeleolukas pronksist skulptuur. See kujutab kahte Saaremaa folkloorist tuntud kuju, Suurt Tõllu ja tema naist Piretit lõbusalt kandmas kaladega täidetud paati.
Saare maakonna koosseisu kuulub ka Eesti suuruselt kolmas saar Muhu, mis on Saaremaaga ühendatud üle Väikese väina kulgeva tammiga. Muhu saarel tasub minna Koguva külas asuvasse Muhu muuseumi, kus saab uudistada eesti kirjaniku Juhan Smuuli sünnikodu, vana külakooli ja tekstiilinäitust.
Tere tulemast Saaremaale!
Vaatamisväärsused:
1. Kuressaare piiskopilinnus. Esimene kirjalik teade linnuse kohta pärineb 1381. aastast. Linnuses saab vaadata Saaremaa muuseumi näitust, mis tutvustab saare ja Kuressaare linna ajalugu ning kohalikke looduskauneid paiku.
Avatud 1. maist 31. augustini E–P 10–19 (kassa avatud 10–18).
Tel: +372 455 7542, www.saaremaamuuseum.ee.
2. Angla tuulikud. Alates 2011. aasta kevadest saab Angla pärandkultuuri keskusest osta traditsioonilisi käsitööesemeid, osaleda seal toimuvatel rahvuskultuuri sündmustel ja mekkida Angla rukkileiba. Viiest säilinud veskist neli on Saaremaale tüüpilised ja need on ehitatud XX sajandi alguses. Viies ja kõige kõrgem on Hollandi tuuleveski, mis on valminud 1927. aastal. Suvehooajal avatud 10–20. Tel: +372 5199 0265, www.anglatuulik.eu.
3. Kaali meteoriidikraater on suuruselt maailmas kaheksandal kohal. Peale peakraatri asub samas kohas, Kuressaarest 20 km kaugusel veel kaheksa väiksemat kraatrit. Kaali nime kannab ka kraatri kohale tekkinud ümmargune järv. Kaali külastuskeskus: http://kaali.kylastuskeskus.ee.
4. Panga ehkMustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku lääneosas. Panga laius on umbes 2,5 kilomeetrit. See on Saaremaa ja Muhu kõrgeim pank (21,3 m). Panga kõrgeimas kohas asub muistne ohvripaik, kuhu iidsetel aegadel toodi merele ohvriande.
5. Sõrve säär on juba ammusest ajast mitte ainult lindude, aga ka linnuvaatlejate lemmikkoht. Legend räägib, et Sõrve poolsaar ja mitu Kura kurgu saart on tekkinud Suure Tõllu tegude tagajärjel siis, kui ta võitles Vanapaganaga,
loopides seda kivirahnudega. Rasked rahnud langenud Saaremaa lähedale, kergemad aga lennanud kaugemale. Sõrve sääre lõunatipus on 1960. aastal ehitatud tuletorn, selle kõrvale jäävad 1914. aastal rajatud Vene rannakaitsepatarei varemed. Veidi eemal metsas asuvad teise, 1941. aastast pärit nõukogudeaegse rannapatarei varemed. Sõrves tegutseb ka sõjamuuseum. Muuseumi tel: +372 513 0921.
6. Vilsandi rahvuspargiinfokeskuses saavad huvilised rohkem teada Saaremaa loodusest ja kultuurist ning võivad valida endale sobiva matkaprogrammi. Infokeskus asub Loona mõisa varaklassitsistlikus härrastemajas, mis on ehitatud XIX sajandi alguses. Härrastemajas on võimalik ööbida.
Tel: +372 526 9974, www.parimusmatkad.ee, www.loonamanor.ee.
7. Karujärv on Saaremaa kõige vanem järv, see tekkis umbes 8000 aastat tagasi. Järve pindala on 330 hektarit, suurim sügavus 6 meetrit. Vana legend pajatab, et veekogu nimeks sai Karujärv seetõttu, et seal olla rammu katsunud seitse karu. Nende lahutamiseks saatnud jumal maa peale tugeva vihmavalingu, millest tekkinud järv. Karud aga põgenenud igaüks oma suunas ja sellepärast ongi järvel seitse soppi. Tänu ilusale liivarannale on Karujärv suurepärane koht lõõgastumiseks ja suplemiseks.
8. Suure Tõllu kivion suurim Kihelkonna valla territooriumil paiknev rändrahn. Rahnu kõrgus on 4,5, pikkus 6,6 ja laius 4,5 meetrit ning ruumala 62 kuupmeetrit. Saartel asuvad rahnud on sageli seotud legendidega, kõige sagedamini lugudega Suurest Tõllust – muistsest vägilasest, kes olnud heasüdamlik ja töökas mees.
Huvitavaid fakte
Saaremaa kõige imelisemaks vaatamisväärsuseks võib täie õigusega nimetada Kaali meteoriidikraatrit. Suurima kraatri läbimõõt on 110 meetrit ja sügavus 16 meetrit. Aga ta pole siin üksi: tema ümber on veel kaheksa väiksemat kraatrit, mis on tekkinud hiigelsuure meteoriidi Maale langemise tagajärjel. Nende vanus on 7500 aastat!
Saare maakonda kuuluv Ruhnu saar (pindala 11,2 km², elanike arv umbes 60) on kõige kaugem Eesti saar. Läti rannikul asuva Kolka neemeni jääb siit vaid 37 kilomeetrit, Kuressaareni aga koguni 70 kilomeetrit.
Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120.
Pealinn: Kuressaare Linn: Kuressaare Pindala: 2922 km² Rahvaarv: 34 577
)
)
