Rapla maakond on nii otseses kui ka ülekantud tähenduses lättekoht: siit saavad alguse suured jõed, uued ideed ja koolkonnad.
Läbi Raplamaa jooksevad mitmesugused looduslikud, keelelised ja kultuurilised piirid. Raplamaast võib kiiresti läbi sõita Tallinna–Pärnu või Tallinna–Viljandi maantee kaudu. Aga kui pöörad mõnele kõrvalrajale, oledki teel huvitavate avastuste poole.
Raplamaad nimetatakse vahel pealinna läheduse tõttu Tallinna magalaks. Maaliline ja suhteliselt vaikne elukeskkond meelitab kohale hulgaliselt linnakärast väsinud tallinlasi, kes rajavad siia oma kodu. Samasugust suundumust võis täheldada ka paar sajandit tagasi, kui siia ehitati arvukalt mõisaid. Mõisate arenguloost huvitatud ajaloolased hindavad kõrgelt kohaliku mõisaarhitektuuri lahendusi, rääkides isegi Raplamaa mõisate kuldsest ringist. Raplamaal asuvad ka
ajalooliselt huvitavad linnused, nagu Loone linnus Kohila vallas ja Keava linnus Kehtna vallas. Arvatakse, et viimane oli viikingite ajal üks Eesti suuremaid keskusi.
Arvukad pühad kivid, hiied ja ohvriallikad on kahtlemata mõjutanud siin sündinud ning elanud inimeste vaimulaadi Kuimetsakarstiala. Eesti suurimal ja ainulaadseimal karstialal võib leida mitmesuguseid karstivorme ning siin on ka Eesti suuremad koopad. Kõrvemaal asuv Loosalu järv on Eesti suurim (34,1 ha) rabajärv.
Kui Sind huvitavad muuseumid, siis põnevamad vaatamisväärsused on Mahtra talurahvamuuseum,Kabala veski ja Sillaotsa talumuuseum. Maakonna pealinnas Raplas asubMaarja-Magdaleena kirik, mis on üks kahest Eesti kahetornilisest pühakojast (teine on Tallinna Kaarli kirik). Rapla linna keskel tervitab külalisi omanäoline Alu mõisahärra skulptuur. Järvakandi alev on tuntud Eesti klaasipealinnana. Siin asuvad klaasimuuseum ja klaasistuudio. Klaasitööstus asutati Järvakandis juba 1879. aastal.
Öeldakse, et Raplamaa suurim väärtus on kohalikud elanikud. Tule ja veendu selles oma silmaga!
Vaatamisväärsused:
1. Eeru kõrts jaMahtra muuseum. Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupojakõrts. Algselt elamuks ehitatud hoone vanimateks osadeks peetakse 1811. aastal valminud rehetuba ja rehealust. Aastal 1841 ehitati maja ümber kõrtsiks. Mahtra muuseumi püsiekspositsioon tutvustab talupoegade elu, Mahtra ülestõusu (1858) ja selle põhjusi.
Tel: +372 484 4199, www.mahtramuuseum.ee
2. Sillaotsa talumuuseumis saab näha palju talupoegade igapäevaelus vajalikke tööriistu ja masinaid, mida võib oma käega katsuda ning järele proovida. Talumuuseum asub Märjamaa vallas Veski külas.
Tel: +372 489 7764, www.velise.ee/muuseum.
3. Puraviku veski. See Valtu külas asuv paekivist kuuekorruseline Hollandi tuuleveski ehitati 1815. aastal. Praegu tegutseb siin sepikoda. Tel: +372 5645 2773, www.veskisepad.ee.
4. Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Legendi järgi hakatud esimest kirikut Rapla kihelkonnas ehitama Kuusikule kruusamäe harjale, ent kuidas ka ei üritatud, ei tahtnud töö edeneda. Seejärel proovitud ehitada kirikut Raikkülasse ja kutsutud isegi mungad appi. Aga ka sellest ei tulnud midagi välja. Siis palunud inimesed targalt nõu. Too soovitanud rakendada härjad kivivedamise vankri ette ja rajada kirik sinna, kus nad peatuvad. Härjad läinud Rapla mõisast mööda, ületanud
jõe ja lõpuks peatunud iidse tamme all. Nii leitudki kiriku jaoks kõige sobivam koht.
Tel: +372 485 5504.
5. Varbola linnus. 4 km kaugusel Varbolast asub XIII sajandil ehitatud kindlus, mida peetakse maakonna suurimaks tõmbenumbriks. Varbola linnus on suurim muistsete eestlaste ehitatud kindlus. Linnuseõues on praeguseni säilinud 90 kunagist ahjukohta. Keset õue asub ainus omasugune 15 meetri sügavune paekivisse raiutud kaev. Turistid saavad uudistada kiviheitemasinat, piiramistorni, müürilõhkumismasinaid „Kass” ja „Oinas”, linnusevalle, kaevu ning väravakäiku.
)
)
