Imeliselt kauni loodusega väike Põlvamaa on koht, mis pakub paljudele üha uusi avastusi. Kanepi piirkond Otepää kõrgustiku serval võlub kõiki oma „puhaste silmade” – Kooraste järvedega. Ajaloohuvilised leiavad siit rohkesti eesti kultuuri verstaposte: siin on eestikeelse koolihariduse ja ajakirjanduse lätted. 1804. aastal asutati Kanepis Eesti esimene kihelkonnakool. 1811. aastal loodud Kanepi vaeste tütarlaste käsitöökool oli esimene Eesti õppeasutus, kus said haridust taluperedest pärit tüdrukud.
Aastatel 1781–1820 oli Põlva koguduse õpetaja Gustav Adolph Oldekop, kes oma kolleegi Johann Philipp von Rothi abiga hakkas 1806. aastal välja andma esimest eestikeelset ajalehte Tarto Maa Rahwa Näddali-Leht, mis ilmus üks kord nädalas, kolmapäeviti. Kokku üllitati 39 numbrit. Põlvas on ilmavalgust näinud ka laulupeod: esimesed laulupeod toimusid 1855. ja 1857. aastal.
Põlvamaa omanäolisim turismimagnet on Taevaskoja looduslik pühapaik. Ilusaimad mälestused on tagatud neile, kes lähevad Ahja, Piusa ja Võhandu jõele kanuutama, nautides veesõitu jõe kohale kaarduvate pajude all ja kuulates hõiskavat linnukoori. Põlvamaal võib nautida looduse ilu Meenikunno soo vaikuses, jälgida linnuriigi elu Lämmijärvel ja mõtiskleda ilmaruumi piiritu avaruse üle Ilumetsa meteoriidikraatrite juures. Ajaloolise Setomaa territooriumil elavad setud. Nende kultuuri keskus on Värska asula, mis on kuulus selle poolest, et sealt lähedalt ammutatakse looduslikku mineraalvett. Turistide huvi köidavad Setomaa äärealal asuvad Piusa koopad: need on maa-alused kõrgete võlvidega liivalossid.
Põlvamaa on parim koht matkamiseks, loodusturismi harrastamiseks ja rahuliku perepuhkuse veetmiseks. Põlva maakonnas on 128 järve ja 58 riigi kaitse all olevat loodusobjekti.
Tere tulemast Põlvamaale!
Vaatamisväärsused:
1. Piusa koopad on tekkinud aastatel 1922-1966 klaasiliiva kaevandamise tulemusel ning nad moodustavad maa-aluse, liivakivist võlvlagede ja tugisammastega käigustiku. Koobaste lähistele on rajatud 1,4 kilomeetri pikkune tähistatud õpperada, mis tutvustab kõigile soovijatele tüüpilist liivase kõnnumaa maastikku ja pakub suurepärast võimalust nautida värsket männimetsaõhku.
Tel: +372 5304 4120, www.piusa.ee.
2. Taevaskoja on Põlvamaa üks peamisi vaatamisväärsusi. 150-aastane mets jaguneb Suureks ja Väikeseks Taevaskojaks. Väikese Taevaskoja pärlid on Neitsikoopa liivakalju ja tõbedest tervendav Emalätte allikas. Nendes kohtades toimusid 1969. aastal eesti kultusfilmi „Viimne reliikvia” võtted. Suure Taevaskoja ehe on Salakuulaja kivi nime kandev rändrahn. Siin asub ka väike hüdroelektrijaam.
3. Moostes on imekaunis mõis koos maalilise pargi ja järvega. Värskelt renoveeritud endises puutöökojas asuvad linakoda ja külalistemaja. Vanas veskis on avatud 40-kohaline Veskiteater ja mõisa peahoones töötab Mooste põhikool.
Tel: +372 511 7848.
4. Eesti maanteemuuseum asub ajaloolises Varbuse hobupostijaamas. Muuseum koondab Eesti teede ajalugu, näitusel on väljas mitmesugused sõidukid, tee-ehitus- ja remondimasinad jpm.
Tel: +372 799 0790, muuseum.mnt.ee.
5. Põlva talurahvamuuseumi viiehektarilisel maa-alal saab vaadata XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses ehitatud hooneid (kohtumaja, kool, vallamaja, sepa talu), vanu tööriistu ja masinaid.
Tel: +372 797 0310, www.polvatalurahvamuuseum.ee.
6. Seto talumuuseumis saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri ning vanade tööriistade ja käsitööga. Näitusel võib näha poolsuletud hoovi, elumaja, riide-, vilja- ja toiduaita, heinaküüniga lauta, meeste töötuba, varjualuseid, suitsusauna, potivabrikut, sepikoda, rehte ning teemaja.
Tel: +372 796 4678, www.setomuuseum.ee.
7. Erastvere on üks ümbruskonna vanemaid asulaid. 3 kilomeetrit enne Erastveret asuvas Magari külas on tee ääres monument. See mälestusmärk on paigaldatud kohta, kus Põhjasõja ajal toimus Rootsi ja Venemaa vahel Erastvere lahing. Selle võitsid venelased. Erastvere vanas mõisapargis kasvab Eesti suurim, 35 meetri kõrgune pärn. Keset parki paikneva endise Püha Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab nende viimase Eestis sündinud pereliikme järgi Gerhardi nime. Pargi läheduses asub maaliline Erastvere järv.
Huvitavaid fakte
Eesti võimsaim sipelgakoloonia paikneb Akste looduskaitsealal Põlva maakonnas. Sealse suurima sipelgapesa kõrgus on pisut üle 2 meetri.
Põlvamaal Ilumetsas asub meteoriidikraatrite rühm. Vähemalt kahe kraatri maaväline päritolu on leidnud ka kinnitust: need on Põrguhaud ja Sügavhaud.
Suure tõenäosusega olid vanausuliste külad Lüübnitsa ja Beresje kogu endise Nõukogude Liidu territooriumil esimesed, kus kaotati kolhoosid. Kui 1970. aastatel koondati väikesed kalapüügikolhoosid Peipsi Kaluri alla, unustasid ametnikud arvele võtta kalurikolhoosidele kuulunud põllumajandusmaad. Külaelanikud tulid kokku, pidasid nõu ning jagasid maa ja kariloomad omavahel ära. Nõnda lõpetasid kolhoosid nendes kohtades oma eksistentsi. Ja keegi ei tuletanud ühismajapidamiste olemasolu enam meeldegi.
Leevakul asub Eesti kõrgeim saunakorsten (50,3 m).
Pealinn: Põlva Linnad: Põlva, Räpina Pindala: 2165 km² Rahvaarv: 30 778
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
