Rahvuspark asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.
Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. Sellest osa on Võru maakonnas (Antsla vallas ja Mõniste vallas) ja osa Valga maakonnas (Karula vallas). Rahvuspark hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.
Rahvuspargi külastuskeskus asub Ähijärve ääres. Rahvuspargi ja Karula kihelkonna elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast Karula Hoiu Ühing.
Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul.

Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.
Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi, kõrgusega 137 m üle merepinna.
Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on Ähijärv.

Ähijärve 3,5 km õpperada saab alguse Karula looduskeskuse juurest, kus on lastele vahva mänguväljak ja loodusrada. Teedevõrk ümber Ähijärve on olnud tihe ja tänapäevast erinev . Ähijärve teera da tutvustab sulle piki kunagisi käidavaid teid neid taaselustades: heinamaatee, Ähijärve kallasrada, jalgrada, metsateed, taliteed, hobuseteed. Ähijärve lõunaosas laiuvad Peräjärve- Labassaare metsad. Järve kaldalt on näha Karula kõrgustiku lõunapoolsed tipud - Lossi ja Korgemägi, üle järve läände jääb Plaagi mägi.