Arvatavati 19. saj. algul ehitatud maja oli tuntud Meedla "uue kojana" ja kuulus von Pollide suguvõsale. Sajandi lõpus müüsid need hoone Peterburi salanõunikele Ivan Mierzeyewskile (tuntud mudaraviarstide kauge hõimlane) suvilaks. Kuressaare Eesti Selts ostis maja hiigelsumma eest ära ja juba 1912 toodi lavale kümme erinevat näitemängu.
1916. a. kevadest kuni 1918. a. sügiseni oli kultuuritöö I maailmasõja tõttu takistatud: hoonesse majutati algul Vene, hiljem Saksa sõjaväelasi, mitmes ruumis oli ajutine vangla, 1918. a. sügisel saksa keskkool.
Uue hoo sai seltsielu Eesti Vabariigi alguses. 1919. aasta lõpus tegutsesid siin lisaks lauljatele, muusikutele, näitlejatele, sportlastele jt. ka Kuressaare Eesti Seltsi haridusosakonna raamatukogu ja lugemislaud, nelja aasta pärast avati kino. 1921. a. renditi maavalitsuselt kõrvalasuv krunt ja ühendati see seltsi aiaga avaraks pargiks. 1925. a. ehitati ümber lava, 1930. a. remondi käigus ehitati teatrisaali juurde jalutusruum, 1935-36 muudeti ruumijaotust ja seati sisse keskküte.

Poolkutseline Kuressaare Teater sai 1935. aastal alguse Kuressaare Eesti Seltsi (1886–1940) näiteringist. Aastatel 1940–1951 tegutses kutseline Kuressaare Teater. Seejärel asus teatrimajas kuni 1967. aastani rajooni kultuurimaja, mis võttis oma hõlma alla ka 1963 asutatud Saaremaa Rahvateatri. Teatrimaja ärkas uuele elule 1990. aastate algul, mil Saaremaa kultuuriinimesed võtsid uuesti üles teatriringkonnas juba eelmisel kümnendil tekkinud  mõtte teatrimaja taastamisest. 1998. aastal taasasutati Kuressaare Linnateater ja järgmisel aastal toimus esimene esietendus.
Samas hoones asub ka TeatriKino.