Romantilises Haapsalu linnas ning külades, mis asuvad avarate niitude ja lõhnavate männimetsade vahel, elab lahke rahvas. Ta võtab külalisi alati rõõmuga vastu ja hämmastab neid oma säravate mõtete ning ajaloo- ja kultuurihuviga.
Väljend „mitu ühes” kirjeldab täpselt Läänemaad: paljudes muuseumides on kunstigaleriid, aga seal saab vaadata ka näitemängu, ühtlasi võib galeriis õppida toiduvalmistamise kunsti või nautida kammermuusika kontserti. Läänemaa
kütkestab loomeinimesi: siin elab püsivalt või suvitab hulganisti kunstnikke, kirjanikke ja teatritegelasi.
Keskajal oli Haapsalu Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Viimased poolteist sajandit on Haapsalu olnud tuntud eelkõige kuurortlinnana, siia on tulnud ja tulevad ka praegu suvepuhkust nautima ning mudavanne võtma nii kroonitud pead kui ka kultuuritegelased paljudest naaberriikidest. Siin linnakeses võid jalutada romantilistel, pitsiliste puumajadega palistatud tänavatel, kus lippas plikapõlves ringi tüdruk, kellest hiljem sai maailmakuulus kunstnik Ilon Wikland. Haapsalu promenaadil võid nautida päikesekiirte lustakat mängu, mida omal ajal märkas ka helilooja Pjotr Tšaikovski. Kuuvalgetel augustiöödel saad piiskopilinnuses kohtuda legendaarse Valge Daamiga.
Tule ja avasta enda jaoks eestirootslaste elupaigad Noarootsis ja Nõval ning Läänemaa saartel Vormsil ja Osmussaarel.
Kui oled väsinud kultuurimuljetest, võid lõõgastuda Matsalu rahvuspargis, kus ornitoloogiahuvilised saavad igal aastaajal imetleda rändlinnuparvi, kes peatuvad siin teel oma talvitus- ja pesitsemispaikadesse.
Läänemaa kultuurisündmuste graafik on tihe. Suvehooaja kõrgpunktis tuleb end Haapsalus sõna otseses mõttes mitmeks jagada, sest sündmuste valik lööb silme eest kirjuks. Kuursaalis, laululaval ning promenaadi tantsupaviljonis saab suvel
nautida suurepärast džäss- ja folkmuusikat. Läänemaal toimub ka mitu rahvusvahelist filmifestivali.
Maakonna tunnuslause on „Läänemaa – turvaline pesapaik”. Siin haarab Sind kõikehõlmav rahu, mille füüsiliseks sümboliks on kuulus käsitööese: pehme pitskoeline Haapsalu sall.
Vaatamisväärsused:
1. Haapsalu vanalinn on jagatud kaheks: muistne keskaegne osa ja tänapäevasem, XX sajandi kuurordi osa. Vana piiskopilinnus koos sellega külgneva muistse tänavavõrgustikuga moodustab linna keskaegse osa südame. Seda ümbritsevad ringjalt puitnikerdustega majad, mis on ehitatud kuurortlinna õitsengu ajal. Pilti täiendab uhke ennistatud rannapromenaad, kus asuvad restoran ja kuursaal.
2. Vormsi saare pindala on 92 km², see on suuruselt neljas saar Eestis. Saarele pääseb praamiga, mis väljub Rohukülast (kaugus 12 km, reisi kestus 45 minutit). Vormsil võid tutvuda ebatavaliste kivist rõngasristide, taastatud Püha Olavi kiriku (1632) ja Saxby majakaga. Külades, mis kannavad enamasti rootsikeelseid nimesid, on vanad hooned hästi säilinud. Saarel on kordatehtud jalgrattateed ja rannad. Siin võib nautida ka jalutuskäiku metsarajal.
3. Ridala kirik. Maarja-Magdaleenale pühendatud Ridala kirik on Läänemaa vanim ja kauneim. XIII sajandil ehitatud kirik on säilinud algsel kujul. Taastatud kiriku interjööris saad imetleda barokkstiilis puitnikerdusi ja osaliselt
säilinud seinamaale, mis on teostatud sekotehnikas. Kirikaias võid uurida arhailisi, poolenisti maasse vajunud kiviriste, mida ei näe ühelgi teisel kalmistul.
Avatud tasuta 1. juunist kuni 30. augustini R–P 11–16. Tel: +372 472 4210.
4. Matsalu rahvuspargi territooriumi maismaa ja vee all olevad osad kokku hõlmavad 476,4 km². Rahvuspargi ala moodustab Matsalu laht koos sinna suubuva Kasari jõe alamjooksu ja neid ümbritsevate maa-aladega, kuhu kuuluvad luhad ja rannaniidud, tarnatihnikud ja metsamaad, aga ka luhaga piirnev Väinamere osa koos enam kui 40 väikesaarega. Pargis on registreeritud kokku umbes 275 linnuliiki, sealhulgas 175 pesitsevat liiki ja 33 rändlinnuliiki. Ornitoloogiahuvilistele on paigaldatud vaatetornid Keemus, Suitsul, Penijõel, Kloostris ja Haeskas.
Tel: +372 472 4236, www.matsalu.ee.
5. Lihula linnuse ehitasid sakslased juba 1242. aastal. Aastatel 1234–1251 oli Lihula linnus Saare-Lääne piiskopkonna keskus. Linnus koos asulaga hävitati Liivi sõja ajal (1558– 1583). Praegu asub linnusemäel lauluväljak, kust avaneb ilus vaade ümbrusele.
6. Noarootsi, Nõva, Osmussaare maastikukaitseala. Siinset maastikku iseloomustavad liivaluited, männimets ja soostunud alad, mis on tihedalt kõrkjaid täis kasvanud, aga siin on ka imelised liivarannad (Telise, Roosta ja Uuejõe). Endises piiritsoonis elab vähe inimesi, ent siinne puutumatu loodus ja omapärane ajalugu pakuvad turistile palju huvitavat. Kohalik rahvas tegeleb kalapüügi ja metsandusega. Noarootsi vallas asub neli riikliku tähtsusega kaitseala: Nõva ja
Osmussaare maastikukaitsealad ning Silma ja Leidissoo looduskaitsealad. Nõva vald on tasase pinnamoega ning kaetud soode, järvede, metsade ja liivarandadega
Huvitavaid fakte
Haapsalu nimi on tuletatud eestikeelsest sõnast „haavasalu”.
Augusti täiskuuöödel ilmub Haapsalu piiskopilinnuse varemetes lossiaknale Valge Daami viirastus. Legendi järgi elas lossis mitusada aastat tagasi noor munk, kes armus noorde kaunisse neidu. Et olla koos temaga, sokutas munk armastatu kooripoiste hulka. Mõnda aega olid nad koos õnnelikud. Ent pettus avastati ja munk heideti vangikongi, piiga aga müüriti lossiseina sisse. Neiu hing pole siiani rahu leidnud.
Haapsalu Turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel. +372 473 3248.
Pealinn: Haapsalu Linnad: Haapsalu, Lihula Pindala: 2383 km² Rahvaarv: 27 283
Otsi Eesti kaardilt
Kaardiotsing võimaldab leida endale sobiva turismiobjekti ka pakutavate teenuste järgi.
)
)
